Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
28.05.2020
Eesti Reps saadaks lapsed kooli augusti keskel Jaak Juske tegi Postimehe majas viimase tuuri Keskerakonna suurannetaja: olen tagasihoidlik inimene ega soovi avalikkuse tähelepanu (4) Eesti lühiuudised Teadusrevolutsioon: inimese geneetika uurimine tegi tohutu arengusammu (4) Reinsalu: juunis võiks hakata Schengeni turiste Eestisse lubama (2) 147 või 100 000 eurot? Välistudeng nõuab kahjutasu (39) Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Majandus Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule Juristide vaidlus kaubanduskeskuse T1 ümber jätkub Majanduse lühiuudised Euroopa Keskpank valmistub halvimaks Suure ravimifirma juht kahtleb koroonavaktsiini arendamise tempos Välismaa Eesti eurosaadikute hinnang Ursula von der Leyeni pakutule (3) Von der Leyen rabas oodatust suurema abifondiga (2) Välismaa lühiuudised Donald Trump kuulutas sõja sotsiaalmeediale Arvamus Juhtkiri: rahalaev ja rendikoht (18) Aarne Seppel: saadame minister Repsi augustis kooli (11) Kadri Simson: Euroopa investeerib tulevikku (7) Mark Soosaar: väikesaarel luku taga (1) Kaur Kivirähk: paindlikkus tagab edu Liis Lipre-Järma: julgeolekunõukogu juhtimine videodiplomaatia ajastul Kultuur Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus Millised kinod esmaspäeval avatakse, milliseid filme näitama hakatakse? Johann Voldemar Jannsen – Eesti kääbik (2) Sport Ehitustööriist tõusis tippu kire ja tahtejõuga: kuidas 15 aastat tagasi valati Kalev/Cramole tugev vundament Tallinn Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Maa Elu Endised ministrid: "Kaabude lõikuspüha" tuleb pikendada põllumajandushooaja lõpuni (1) Piimahinna jätkuv langus ähvardab väikelaudad kaotada (8) Olustvere põld külvati 2+2 meeskonnaga Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama Kevadisest metsast leiab toidulauale kõiksugu söögikraami Kui suitsuahju pole, aga tahaks Eriline perepilt: pisikesed sookured ukerdasid metsas Ilmajutt: helkivate ööpilvede aeg on käes Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim kasvab Eestiski Avamaale istutage tomat juuni algul Mesindustalus saab pikutada sumiseval voodil Tartu Ajaloolise pärmivabriku kvartal saab uueks, aga korstnata (1) Indrek Kelk: Mitte «päriselt see», aga parim, mis saab olla Linn keeras elektriratastel särtsu vähemaks (3) Kunstimuuseumi vanas majas algab korterite ehitus (1) Eesti tuletornid markidel! Uks näitusele avaneb ERMi kodulehelt LOODUS ⟩ Rukkirääk naasis taas kalendri järgi Aivar Aotäht: Tartu Maraton tõrjub osalisi ehk Kuidas pakkuda asendusüritust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim kasvab Eestiski

3 min lugemist
Tavaliselt kasvab päevalill kahe kuni viie meetri kõrguseks. FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Säravkollane päevalill on armastatud taim kogu maailmas. Kaunis, võimas, kasulik. Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim. Sihvakas kaunitar purustab aeg-ajalt rekordeid: kui Hollandis ja Kanadas on mõõdetud selle kõrguseks rohkem kui kaheksa meetrit, siis viiesaja aasta eest Itaalias kasvanud päevalille visatud 12 meetrile pole järele jõutud.

Tavaliselt kasvab päevalill kahe kuni viie meetri kõrguseks, aga teadaolevalt väikseim päevalill oli vaid 5,6 sentimeetri pikkune.

Armastab pikka sooja suve

Põhja-Ameerikast pärinev hariliku päevalille ingliskeelne nimi on sunflower (päikeselill) ja sel on tähendus: tema õisikud pöörduvad päeva jooksul päikese liikumise järgi.

Indiaanlased tundsid päevalille juba mitu tuhat aastat tagasi, valmistasid selle seemneist jahu ja pressisid õli.

Sirge karvase varrega iludus on valguslembene põuakindel lühipäevataim. Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab see päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve. Seeme tuleks külvata aprillis potti või mais otse kasvukohale, õitsele lööb ta juuli lõpus ja hilistel sortidel võib ta õitseda seni, kuni pakane sellele lõpu teeb.

Koduaias võib päevalill olla kaunis soolo- või rühmataim, kasvama võiks selle panna mõne seina või müüri äärde, kõrgekasvulisi sorte tuleks toestada. Päevalill sobib hästi lõikelilleks.

Kui sügisel pole äraõitsenud korvõisikutega midagi peale hakata, võib need õue lindudele toiduks jätta.

Häid aineid otsast otsani täis

Sellest ajast, kui hispaanlased enam kui viiesaja aasta eest päevalille Euroopasse tõid, on selles leitud rohkesti kasulikke omadusi.

Päevalilleseemneid kasutatakse kurgu-, kopsuhaiguste ja köha korral, tinktuuri palaviku alandamiseks.

Õli on aga asendamatu farmaatsiatööstuses. Sellest tehakse lahuseid, kreeme, salve, mida kasutatakse põletuse, tursete, liigesevalu ja muude hädade korral. Seespidisel kasutamisel lahtistab õli kõhtu ning leevendab ja ennetab ateroskleroosi.

Ent on ka teada, et seda on kasutatud enneaegselt sündinud laste kaitsmiseks mikroobide eest: õli määriti paar korda päevas lapse nahale.

Rahvapärimusest on teada, et kes suvel päikesepõletust kartis, pidi nägu pesema päevalillest väljahõõrutud vahuga, valutava hamba auku tuli toppida päevalillejuur, seemneid näriti kõrge vererõhu peletamiseks ja päevalilleõli hoidvat veresooni lupjumast.

On tõsi, et kuldses lilles on ohtrasti kasulikke aineid. Lehtedes on karotiini, valku, flavonoide ja orgaanilisi happeid, õites flavoonglükosiide, koliini, betaiini, mõruainet, fenoolkarboksüülhapet ja alkohole, seemnetes rasvõli, valke, süsivesikuid, parkaineid, karotinoide, sidrun- ja viinhapet.

Seetõttu on teada, et päevalillepreparaadid lõdvestavad siseelundite silelihaseid, alandavad kehatemperatuuri, äratavad isu.

Päevalilleseemned kuuluvad loomasööda koostisse ja muidugi kasutab neid pagari- ja kondiitritööstus: võtkem või halvaa ja seemneleivad. Neid lisatakse riisi- ja oatoitudesse, putrudesse ja salatitesse. Seemneid kuumutatakse, et need saaksid mõnusa pähklimaitse. Tervisliku toitumise fanaatikud idandavad seemneid ja maiustavad idanditega.

Harilik päevalill on rahvuslilleks valitud Venemaal, Ukrainas ning USA Kansase osariigis.

Merike Aomets. FOTO: Erakogu

Päevalille veel avanemata õisikud pöörduvad päeva jooksul päikese suunas, kui aga taim on õisiku avanud ja viljastamisprotsess toimunud, jääb õisik norgu nagu pahandusega hakkama saanud häbenev tütarlaps.

Seeme soovitatakse aprilli lõpus või mai algul ühekaupa potti külvata, kuid ümberistutatud lilled jäävad mõneks ajaks põdema. Ettekasvatatud taimed on küll algul ilusamad ja suuremad, kuid jäävad pärast istutamist pikalt põdema. Peenrasse külvatud lilled saavad kiiremini kasvuhoo sisse ning on peagi ilusamad ja tugevamad.

Seega on parem külvata mai viimasel dekaadil avamaale niiskesse mulda. Külvid katta kattelooriga, see kaitseb jaheduse ja öökülma eest, hoiab pinnase niiskena ja tärkamine on kiirem.

Liiga märja mullaga või sajusel suvel võivad need kaunid lilled haigestuda seenhaigustesse, eelkõige jahukastesse ja hahkhallitusse. Seepärast tuleks võimalike haigustekitajate mullas säilimise tõttu vahetada kasvukohta igal aastal, samasse kohta külvata aga 4–5 aasta möödudes.

Päevalillesortide valik on lai: madalakasvulistest kõrgekasvulisteni, lihtõisikulistest täidis­õisikulisteni, õisikuid on eri suuruse ja värviga. On sorte, mis kasvatavad vaid ühe suure õisiku, ja sorte, mis kasvatavad palju õisikuid. Keelõite värvus varieerub helekollasest tumeoranži ja purpurpunaseni.

Peale mainitud kasulike omaduste sisaldavad päevalilleseemned ka D-vitamiini.

Seotud lood
27.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto