Sisukord
Arvamus
Postimees
28.05.2020
Eesti Reps saadaks lapsed kooli augusti keskel Jaak Juske tegi Postimehe majas viimase tuuri Keskerakonna suurannetaja: olen tagasihoidlik inimene ega soovi avalikkuse tähelepanu (4) Eesti lühiuudised Teadusrevolutsioon: inimese geneetika uurimine tegi tohutu arengusammu (4) Reinsalu: juunis võiks hakata Schengeni turiste Eestisse lubama (2) 147 või 100 000 eurot? Välistudeng nõuab kahjutasu (39) Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Majandus Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule Juristide vaidlus kaubanduskeskuse T1 ümber jätkub Majanduse lühiuudised Euroopa Keskpank valmistub halvimaks Suure ravimifirma juht kahtleb koroonavaktsiini arendamise tempos Välismaa Eesti eurosaadikute hinnang Ursula von der Leyeni pakutule (3) Von der Leyen rabas oodatust suurema abifondiga (2) Välismaa lühiuudised Donald Trump kuulutas sõja sotsiaalmeediale Arvamus Juhtkiri: rahalaev ja rendikoht (18) Aarne Seppel: saadame minister Repsi augustis kooli (11) Kadri Simson: Euroopa investeerib tulevikku (7) Mark Soosaar: väikesaarel luku taga (1) Kaur Kivirähk: paindlikkus tagab edu Liis Lipre-Järma: julgeolekunõukogu juhtimine videodiplomaatia ajastul Kultuur Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus Millised kinod esmaspäeval avatakse, milliseid filme näitama hakatakse? Johann Voldemar Jannsen – Eesti kääbik (1) Sport Ehitustööriist tõusis tippu kire ja tahtejõuga: kuidas 15 aastat tagasi valati Kalev/Cramole tugev vundament Tallinn Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Maa Elu Endised ministrid: "Kaabude lõikuspüha" tuleb pikendada põllumajandushooaja lõpuni (1) Piimahinna jätkuv langus ähvardab väikelaudad kaotada (8) Olustvere põld külvati 2+2 meeskonnaga Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama Kevadisest metsast leiab toidulauale kõiksugu söögikraami Kui suitsuahju pole, aga tahaks Eriline perepilt: pisikesed sookured ukerdasid metsas Ilmajutt: helkivate ööpilvede aeg on käes Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim kasvab Eestiski Avamaale istutage tomat juuni algul Mesindustalus saab pikutada sumiseval voodil Tartu Ajaloolise pärmivabriku kvartal saab uueks, aga korstnata (1) Indrek Kelk: Mitte «päriselt see», aga parim, mis saab olla Linn keeras elektriratastel särtsu vähemaks (3) Kunstimuuseumi vanas majas algab korterite ehitus (1) Eesti tuletornid markidel! Uks näitusele avaneb ERMi kodulehelt LOODUS ⟩ Rukkirääk naasis taas kalendri järgi Aivar Aotäht: Tartu Maraton tõrjub osalisi ehk Kuidas pakkuda asendusüritust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Indrek Kelk: Mitte «päriselt see», aga parim, mis saab olla

3 min lugemist
Indrek Kelk FOTO: Margus Ansu

Väitega, et Tartu Maraton tõrjub osalisi, nagu leiab oma arvamusloos Aivar Aotäht, ei taha kuidagi nõus olla. Vastupidi, keerulistel aegadel püüame leida ja olemegi leidnud lahendused, kuidas meie osavõtjatele nende lemmikharrastusega seotud elamust ka piirangute tingimustes pakkuda.

Pikk ajaaken, vabadus raja valikul, tavapäraste distantside kõrval veel lühem lisadistants, suure kaassõitjate hulgaga kaasneva lisastressi ja kukkumisohu puudumine jne, on ainult mõned märksõnad, mis tegelikult pakuvad palju rohkem uusi võimalusi ja ei tohiks kuidagi osalejaid eemale peletada.

Me kõik saame aru, et kõik see pole ikka «päriselt see», aga see on parim, mis saab olla. Pea 40 aastat toimunud rattaralli kergekäeliselt ära jätta ja ainult toetusi lunides püüda ellu jääda ei ole meile vastuvõetav strateegia.

Nagu suusamaratoni kontekstis olen saanud 20 aasta jooksul mitu korda öelda, oleme kõik siia Tartu Maratoni tööle võetud ja tööle tulnud ikka selleks, et üritused ellu viia, mitte ära jätta. Sellepärast me ka pingutame alati maksimaalselt ja otsime lahendusi ja vannume alla alles siis, kui asi lootusetu.

Et pakutav lahendus mõnele üksikule ei meeldi, on mõistetav ja normaalne. Täielikku üksmeelt ei ole võimalik saavutada kunagi ja ka meie suursündmuste tavapärase korraldamise juures on tavaline, et on üksikuid, kelle arvates peaks tegema nii või teisiti ja see, mis teeme, on vale. Aga on fakt, et viis, kuidas me oma asju oleme ajanud siiani ja ka nüüd kriisi tingimustes, on enamiku meelest õige ja meelepärane. Miks muidu loetakse klubi Tartu Maraton ürituste osalejaarve kokku tuhandetes, aga enamikul teistel nappide sadadega.

Et meie tegevus on ainuõige ja paremini ei saagi, seda me ei väida. Arenemisruumi on alati ja on ka meil. Küll aga püüame alati teha parima, mida oskame ja mida parajasti asjaolud, finantsolukord ning ilmaolud võimaldavad.

Nimest. Olen nõus, et rattarallile ei ole virtuaalsõit just kõige õnnestunum nimi või termin, sest viib tõesti mõtted sellele, et tegevus käib ainult arvuti taga. Minule isiklikult meeldib eesti keeles kõige enam väljend «kaugosalusega jooks või sõit», mis peegeldab kõige paremini selle sisu. Aga meie nimevalik sündis enne rattarallit toimunud maastikumaratonile mõeldes. Jooksumaailmas on nn virtuaaljookse juba aastaid korraldatud ja jooksuharrastajad üle maailma saavad aru, millest jutt. Küll läbi vaidluste ja arutelude, aga just sellest tuntusest lähtuvalt otsustasime virtuaaljooksu kasuks.

Sellest tulenevalt tuli järele ka rattarallil virtuaalsõit, sest oleks ääretult kummaline ja arusaamatu, kui korraldame ühe kuu jooksul kaks üritust, mis sisult on samad, aga nimetused täiesti erinevad. Rattamaailmas on virtuaalsõit nutitrenažööril arvuti ees sõites täiesti olemas ja ka Tartu rattarallit on võimalik sellel aastal nii läbida.

See, et üksikosaleja isiklik huvi või ambitsioon mitte alati korraldaja pakutavaga sada protsenti ei kattu, on samuti tavapärane. Meie peame vaatama kõikide osalejate peale, kohtlema neid võimalikult võrdselt, püüdma leida parima, mis meeldib kõige suuremale osale meie nn kliendibaasile. Üksikosaleja vaatab, et temal oleks kõige parem ja mugavam ning ka see on loomulik.

Kõige olulisem, mida meie ei tohi unustada, on meie missioon. See on inimestele liikumiseks motivatsiooni loomine rahvaspordisuursündmustel osalemise kaudu. Ja kui me oma tegevusega (olgu need üritused siis nime poolest virtuaalsed, aga tegevuse poolest reaalsed) Eesti inimesed kümnete tuhandete kaupa ja mitte ainult ühel päeval liikuma saame... siis me olemegi oma missiooni ühiskonnas täitnud. Eesti inimesed on jälle natuke tervemad, positiivsemad ja riik rikkam. Kas sellega kaasnes medal, kuldmärk, auraha – see polegi oluline, need on vaid vahendid inimeste motiveerimisel.

Rattaralli virtuaalsõiduna

  • 39. Tartu rattaralli toimub virtuaalsõiduna 29. maist 14. juunini. Virtuaalsõit on nn kaug­osalusega jalgrattaüritus, millest saab osa võtta endale sobivas kohas ja sobival ajal, ka ametlikul rajal, mis on tähistatud. Distants tuleb läbida mis tahes päeval etteantud ajavahemikus. Valikus on distantsid 128, 58 ja 25 km.
  • Peale tavalise jalgratta on virtuaalsõitu erandkorras lubatud sõita ka elektrijalgrattaga.
  • Virtuaalsõit pole võistlus, paremusjärjestust ei selgitata, osaluskord läheb arvesse Tartu Maratoni Kuubiku sarjas ning hõbe-, kuld- ja saadikumärkide arvestuses.
  • Osavõtjale tagatakse digitaalne stardinumber, medal, mis saadetakse postiga pärast tulemuse kinnitamist, nimeline e-diplom, kuld- ja hõbemärgid vastavalt statuudile.
Allikas: Tartu rattaralli juhend
Seotud lood
27.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto