Sisukord
Kultuur
Postimees
28.05.2020
Eesti Reps saadaks lapsed kooli augusti keskel Jaak Juske tegi Postimehe majas viimase tuuri Keskerakonna suurannetaja: olen tagasihoidlik inimene ega soovi avalikkuse tähelepanu (4) Eesti lühiuudised Teadusrevolutsioon: inimese geneetika uurimine tegi tohutu arengusammu (4) Reinsalu: juunis võiks hakata Schengeni turiste Eestisse lubama (2) 147 või 100 000 eurot? Välistudeng nõuab kahjutasu (39) Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Majandus Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule Juristide vaidlus kaubanduskeskuse T1 ümber jätkub Majanduse lühiuudised Euroopa Keskpank valmistub halvimaks Suure ravimifirma juht kahtleb koroonavaktsiini arendamise tempos Välismaa Eesti eurosaadikute hinnang Ursula von der Leyeni pakutule (3) Von der Leyen rabas oodatust suurema abifondiga (2) Välismaa lühiuudised Donald Trump kuulutas sõja sotsiaalmeediale Arvamus Juhtkiri: rahalaev ja rendikoht (18) Aarne Seppel: saadame minister Repsi augustis kooli (11) Kadri Simson: Euroopa investeerib tulevikku (7) Mark Soosaar: väikesaarel luku taga (1) Kaur Kivirähk: paindlikkus tagab edu Liis Lipre-Järma: julgeolekunõukogu juhtimine videodiplomaatia ajastul Kultuur Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus Millised kinod esmaspäeval avatakse, milliseid filme näitama hakatakse? Johann Voldemar Jannsen – Eesti kääbik (1) Sport Ehitustööriist tõusis tippu kire ja tahtejõuga: kuidas 15 aastat tagasi valati Kalev/Cramole tugev vundament Tallinn Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Maa Elu Endised ministrid: "Kaabude lõikuspüha" tuleb pikendada põllumajandushooaja lõpuni (1) Piimahinna jätkuv langus ähvardab väikelaudad kaotada (8) Olustvere põld külvati 2+2 meeskonnaga Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama Kevadisest metsast leiab toidulauale kõiksugu söögikraami Kui suitsuahju pole, aga tahaks Eriline perepilt: pisikesed sookured ukerdasid metsas Ilmajutt: helkivate ööpilvede aeg on käes Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim kasvab Eestiski Avamaale istutage tomat juuni algul Mesindustalus saab pikutada sumiseval voodil Tartu Ajaloolise pärmivabriku kvartal saab uueks, aga korstnata (1) Indrek Kelk: Mitte «päriselt see», aga parim, mis saab olla Linn keeras elektriratastel särtsu vähemaks (3) Kunstimuuseumi vanas majas algab korterite ehitus (1) Eesti tuletornid markidel! Uks näitusele avaneb ERMi kodulehelt LOODUS ⟩ Rukkirääk naasis taas kalendri järgi Aivar Aotäht: Tartu Maraton tõrjub osalisi ehk Kuidas pakkuda asendusüritust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti tuletornid markidel! Uks näitusele avaneb ERMi kodulehelt

3 min lugemist
  • Väikesed kunstiteosed, mida võimalus veebis suurelt uurida.
Mehikoorma postkaart ja mark, Roman Matkiewitczi kunstnikukäega loodud. FOTO: Roman Matkiewitcz

ERMi kodulehelt pääsevad huvilised tänasest vaatama virtuaalnäitust «Tuletornide lugu markidel», mille autor on kunstnik-marinist Roman Matkiewiczi, kes töötab Eesti meremuuseumis.

«Jah, tõesti uskumatu, et juba veerand sajandit tuletornide joonistamine mul muudkui kestab,» imestas ta eile näituse avamist oodates.

Tuletornide jäädvustamine on olnud kunstnikule põnev harrastus. Juba esimesest, Pakri tuletornist, mis tema joonistatult 1994. aastal margile sai, on Matkiewicz neist alati ise visandeid teinud, vahel ka kõndinud üle jää või sõitnud paadiga nende juurde.

Roman Matkiewitcz võttis möödunud suvel osa ka «Antarktika 200» ekspeditsioonist laevakunstnikuna. Kunstniku selfi Göteborgis, augustikuus 2019. FOTO: Erakogu foto

Sellest, kuidas aga margisari tema juurde tuli, kirjutab ta nii: «See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.»

Fotolt ei joonista

Niisiis fotodelt ei ole Roman Matkiewicz midagi maha joonistanud, kuna fotolt joonistades võib kunstnik eksida. Vahepealse aja jooksul võib torn olla kas kõrgemaks ehitatud või üle värvitud.

ERMi veebinäitusel on silmitseda kõik 25 aasta jooksul loodud 32 Eesti tuletornidega marki, lisaks esimese päeva ümbrikke ja maksikaar­te ning töövisandeid kunstniku rännakutest. Ümbrikel ja postkaartidel on hulga lisainfot tuletornide ajaloo, asukoha ja ehitamise ning tuletornivahi majapidamishoonetegi kohta.

Esimese päeva ümbrikud ja maksikaardid tähendavad seda, et need on kunstiliselt kujundatud ümbrikud ja kaardid koos postmargiga, millele on löödud eritempel. Hilisemal postitamisel on ümbrikule või postkaardile kindlasti tarvis peale kleepida uus mark.

Igal tuletornimargil on aga kirjas tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Sarjas on neidki, mis merel olijaile enam ei plingi, aga on ehitisena siiski alles. Näiteks Kunda puittuletorn, mis pärast postmargi ilmumist kuni kivivundamendini maha põles. See tuletorn elabki vaid postmargil edasi.

Mehikoorma tuletorniga postmark lasti välja tuletorni rajamise 70. aastapäevaks. FOTO: Roman Matkiewicz

Põnev Mehikoorma

Tartlasele võiks näitus huvi pakkuda Mehikoorma tuletorni tõttu, mis asub Peipsi, täpsemalt Lämmijärve kaldal. Mehikoorma mark lasti välja 2008. aastal, mil selle rajamisest möödus 70 aastat. Maksikaardil on näha tuletorni valmimise etappe ja piirivalvekordonit.

Mehikoorma tuletorn, selle ehitus ja piirivalvekordon. Postkaart koos tagaküljega. FOTO: Roman Matkiewicz

«Mehikoorma tuletorni visandades mõtlesin, et kuidas sel ehitisel küll vedas. See jäi sõjas püsima. Lahingutest rääkis isegi üks monumentaalne silt tuletorni küljes,» meenutas Roman Matkiewicz. «Kuna tahtsin väga näidata selle navigatsioonimärgi ajalugu, siis rõõmustasin väga, kui nägin arhiivis ka ehitamisaegseid fotosid: sai selgeks, mis seal ümber enne oli. Piirivalvekordon juhtus tuletorni juures olema ka teistes kohtades: Põhjaranniku Juminda neemel ja Letipeas näiteks.»

Kunstniku sõnul on tal plaanis Peipsi teisedki tuletornid – Rannapungerja ja Nina – üles joonistada.

Küsimuse peale, kas see pole kunstnikule mitte natuke tänamatu jäädvustada midagi tillukesele margile, kuna noored inimesed ei teagi enam, mis see mark on ja milleks seda kasutatakse, vastas Roman Matkiewicz nalja heites, et hea, et sellinegi vorm on olemas ning näiteks, kui kõik need postmargid tuletornidega köita ühte väiksesse raamatusse, saaks kokku tuletornide minientsüklopeedia.

«Tegelikult aga – väga hea, et need margid ikkagi olemas on,» lisas ta. «Kui ei oleks, siis ei oleks ka seda virtuaalnäitust: kõik, mis tänapäeval digis, on ju ennem reaalmaailmas loodud.»

Mis noortesse puutub, siis Roman Matkiewiczi meelest ei ole nad kõik ühtemoodi: «Tean oma laste generatsioonist neid, kes ikka saadavad üksteisele postkaarte siit ja sealt. Ja ikka on neil kaartidel ka mark peal.»

Näituse toimkonna liige Eve Aab ütles, et tuletornide sari on kõige pikem järjepidevalt ilmuv Eesti margisari. Näitusele pääseb siit .

Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ning Eestis on kokku 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.

Roman Matkiewicz tööhoos. FOTO: Erakogu

Roman Matkiewitcziga saavad tartlased silmast silma loodetavasti kohtuda aga 7. juulil, mil Tartu ülikooli loodusmuuseumis avatakse näitus «Antarktika 200», kus on näha Antarktika ekspeditsioonil valminud kuus Matkiewitczi maali. Ülejäänud kuut saab varsti näha meremuuseumi Paksu Margareeta tornis.

Ja kui nüüd püüda markidega see lugu ikkagi lõpetada, siis tuleb öelda, et tuletornimarkidele lisaks on Roman kujundanud ka kuus ajaloolise laeva marki.

Seotud lood
27.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto