Sisukord
Kultuur
Tänane leht
28.05.2020
Eesti Reps saadaks lapsed kooli augusti keskel Jaak Juske tegi Postimehe majas viimase tuuri Keskerakonna suurannetaja: olen tagasihoidlik inimene ega soovi avalikkuse tähelepanu (4) Eesti lühiuudised Teadusrevolutsioon: inimese geneetika uurimine tegi tohutu arengusammu (4) Reinsalu: juunis võiks hakata Schengeni turiste Eestisse lubama (2) 147 või 100 000 eurot? Välistudeng nõuab kahjutasu (39) Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Majandus Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule Juristide vaidlus kaubanduskeskuse T1 ümber jätkub Majanduse lühiuudised Euroopa Keskpank valmistub halvimaks Suure ravimifirma juht kahtleb koroonavaktsiini arendamise tempos Välismaa Eesti eurosaadikute hinnang Ursula von der Leyeni pakutule (3) Von der Leyen rabas oodatust suurema abifondiga (2) Välismaa lühiuudised Donald Trump kuulutas sõja sotsiaalmeediale Arvamus Juhtkiri: rahalaev ja rendikoht (18) Aarne Seppel: saadame minister Repsi augustis kooli (11) Kadri Simson: Euroopa investeerib tulevikku (7) Mark Soosaar: väikesaarel luku taga (1) Kaur Kivirähk: paindlikkus tagab edu Liis Lipre-Järma: julgeolekunõukogu juhtimine videodiplomaatia ajastul Kultuur Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus Millised kinod esmaspäeval avatakse, milliseid filme näitama hakatakse? Johann Voldemar Jannsen – Eesti kääbik (2) Sport Ehitustööriist tõusis tippu kire ja tahtejõuga: kuidas 15 aastat tagasi valati Kalev/Cramole tugev vundament Tallinn Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Maa Elu Endised ministrid: "Kaabude lõikuspüha" tuleb pikendada põllumajandushooaja lõpuni (1) Piimahinna jätkuv langus ähvardab väikelaudad kaotada (8) Olustvere põld külvati 2+2 meeskonnaga Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama Kevadisest metsast leiab toidulauale kõiksugu söögikraami Kui suitsuahju pole, aga tahaks Eriline perepilt: pisikesed sookured ukerdasid metsas Ilmajutt: helkivate ööpilvede aeg on käes Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim kasvab Eestiski Avamaale istutage tomat juuni algul Mesindustalus saab pikutada sumiseval voodil Tartu Ajaloolise pärmivabriku kvartal saab uueks, aga korstnata (1) Indrek Kelk: Mitte «päriselt see», aga parim, mis saab olla Linn keeras elektriratastel särtsu vähemaks (3) Kunstimuuseumi vanas majas algab korterite ehitus (1) Eesti tuletornid markidel! Uks näitusele avaneb ERMi kodulehelt LOODUS ⟩ Rukkirääk naasis taas kalendri järgi Aivar Aotäht: Tartu Maraton tõrjub osalisi ehk Kuidas pakkuda asendusüritust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus

4 min lugemist
Kino Illusion Tartu Raatuse tänavas 1916. FOTO: Rahvusarhiiv

Välitingimustes liikuvate piltide näitamine ja vaatamine pole Eestimaal mingi uudis, sellega hakati tegelema juba enne päris kinodeks ehitatud majade tekkimist.

Enne kui hakkasid kerkima kinodeks ehitatud majad (Illusion Tartus ja Metropol Tallinnas 1908. aastal), tegutsesid Eestimaal rändkinod. See tähendas, et filminäitamise seadeldised toodi mujalt kohale ja pandi filminäitamise ajaks spetsiaalselt üles, aga neidsamu ruume kasutati ka laulukooride või näitetruppide jm seltskondlike ürituste läbiviimiseks.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seesugused rändkinod tegutsesid edasi ka siis, kui «päris kinod» juba regulaarselt filme näitasid. Näiteks Tartus tegutses Illusioniga samal ajal ka Peterburi rändkino Royal Bio, Tallinnas jaama lähedal Näituseväljaku paviljonis tegutses rändkino Grand Imperial Vio, Harjumäel The English Biograph Co. London, Rataskaevu tänavas näitas elavpilte Karl Stefani Elektro-Biograph. Kinode filmiprogrammid rändasid ringi koos mehaanikutega (tänapäevase võõrsõnaga öeldult «projektsionistidega»). Arvestades, et tolle aja filmilint oli ülimalt tuleohtlik, oli filmialane rahvavalgustustegevus suisa elukardetav töö.

Eesti rändkinomeestest on põgusalt kirjutanud raamatus «Kümme vakka teatrisoola» (2006) filmisõbrast ajaloolane Hillar Palamets, ja muidugi Veste Paas raamatus «Olnud ajad» (1980). Viimases on juttu mitmest rändkinomehest, kes tegutsesid Eestis juba 1890. aastate lõpust. Kahju, et meil pole midagi nii põhjalikku kirjutatud nagu näiteks soomlase Sven Hirni rohkem kui 300 lehekülje paksuses raamatus «Pildid liiguvad» («Kuvat kulkevat», 1981).

27.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto