Sisukord
Arvamus
Tänane leht
28.05.2020
Eesti Reps saadaks lapsed kooli augusti keskel Jaak Juske tegi Postimehe majas viimase tuuri Keskerakonna suurannetaja: olen tagasihoidlik inimene ega soovi avalikkuse tähelepanu (4) Eesti lühiuudised Teadusrevolutsioon: inimese geneetika uurimine tegi tohutu arengusammu (4) Reinsalu: juunis võiks hakata Schengeni turiste Eestisse lubama (2) 147 või 100 000 eurot? Välistudeng nõuab kahjutasu (39) Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Majandus Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule Juristide vaidlus kaubanduskeskuse T1 ümber jätkub Majanduse lühiuudised Euroopa Keskpank valmistub halvimaks Suure ravimifirma juht kahtleb koroonavaktsiini arendamise tempos Välismaa Eesti eurosaadikute hinnang Ursula von der Leyeni pakutule (3) Von der Leyen rabas oodatust suurema abifondiga (2) Välismaa lühiuudised Donald Trump kuulutas sõja sotsiaalmeediale Arvamus Juhtkiri: rahalaev ja rendikoht (18) Aarne Seppel: saadame minister Repsi augustis kooli (11) Kadri Simson: Euroopa investeerib tulevikku (7) Mark Soosaar: väikesaarel luku taga (1) Kaur Kivirähk: paindlikkus tagab edu Liis Lipre-Järma: julgeolekunõukogu juhtimine videodiplomaatia ajastul Kultuur Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus Millised kinod esmaspäeval avatakse, milliseid filme näitama hakatakse? Johann Voldemar Jannsen – Eesti kääbik (2) Sport Ehitustööriist tõusis tippu kire ja tahtejõuga: kuidas 15 aastat tagasi valati Kalev/Cramole tugev vundament Tallinn Rootsi kalmistult kaevati välja Vene sõdur Maa Elu Endised ministrid: "Kaabude lõikuspüha" tuleb pikendada põllumajandushooaja lõpuni (1) Piimahinna jätkuv langus ähvardab väikelaudad kaotada (8) Olustvere põld külvati 2+2 meeskonnaga Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama Kevadisest metsast leiab toidulauale kõiksugu söögikraami Kui suitsuahju pole, aga tahaks Eriline perepilt: pisikesed sookured ukerdasid metsas Ilmajutt: helkivate ööpilvede aeg on käes Maailma kõrgeim üheaastane rohttaim kasvab Eestiski Avamaale istutage tomat juuni algul Mesindustalus saab pikutada sumiseval voodil Tartu Ajaloolise pärmivabriku kvartal saab uueks, aga korstnata (1) Indrek Kelk: Mitte «päriselt see», aga parim, mis saab olla Linn keeras elektriratastel särtsu vähemaks (3) Kunstimuuseumi vanas majas algab korterite ehitus (1) Eesti tuletornid markidel! Uks näitusele avaneb ERMi kodulehelt LOODUS ⟩ Rukkirääk naasis taas kalendri järgi Aivar Aotäht: Tartu Maraton tõrjub osalisi ehk Kuidas pakkuda asendusüritust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rahalaev ja rendikoht

2 min lugemist
  • Saksamaa ja Prantsusmaa püüavad hoida Euroopa Liitu koos
  • Võtmeküsimuseks on netomaksjate riikide taastumine kriisist
  • Toetuste kasutamine võib riigiti olla väga erinev
Euroopa Liidu lipp Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis. FOTO: SCANPIX

Eile tuli Euroopa Liidu Komisjoni president Ursula von der Leyen välja koroonakriisi mõjude leevendamiseks mõeldud pakkumisega. Tegemist on pikalt oodatud ja vastakaid arvamusi tekitanud tulevikuvalikuga. Selle pakkumise põhiliseks nurgakiviks saab olema kokkulepe liikmesriikidele tagastamatu abi ja laenuraha andmiseks, tervise- ja majanduskriisi leevendamiseks. 

Omaette väljakutse on raha õiglane jaotamine liikmesriikide vahel. Kuigi laenu andmine tähendab enamasti, et see tuleb ka tagasi maksta, on kindel, et riigid ei saa sellega võrdselt hästi hakkama. Esiteks varasemast harjumusest ja finantsdistsipliinist tulenevalt, teiseks aga pole mingit tõsikindlat valemit, et hinnata, kuidas majandused päriselt taastuvad. Ehk siis, kas tagasimaksmiseks üldse raha ongi.

Saksamaa ja Prantsusmaa tulid välja ka oma pakkumisega, milles Saksamaa loobus varasemast jäigast positsioonist toetuste andmisel, millest on eelmistel majanduslanguse aastatel kindlalt kinni hoitud. Üks põhjus, mis pani Saksamaad nähtavast meelt muutma, võib peituda soovis hoida Euroopa Liitu pudenemast. Üheks lakmuspaberiks ELis kahtlejatele on seegi, kas Brexiti järel lahkunud brittide majandus taastub kiiremini või ei.

ELi toetusi võetakse loomulikuna ning mõnikord pisut üleolevaltki. ELi eelarvest tuleva raha kasutamise kohta võib leida lõputult nalju ning koomilisi juhtumisi. Siiski tuleb arvestada, et võrdlemisi suur osa meiegi riigi eelarvest on pärit teiste Euroopa Liidu riikide maksumaksjatelt. Kahtlemata on võtmeküsimus, kuidas taastuvad kriisist netomaksjate majandused ja millise hoiaku jätkuva toetamise suhtes võtavad nende ühiskonnad.

Suur osa vaidlustest seisab veel ees ja peetakse maha liikmesriikidest koosnevas Euroopa Liidu Nõukogus. Oluline on jälgida, millise jaotusvalemini läbirääkimiste käigus jõutakse.

18

Tegelikult võib Euroopa Liidu Komisjon tulla välja millega tahes. EL ei toimi selliselt, et kõik komisjonilt tulev rakendatakse kohe ja kuulekalt ellu. Suur osa tulistest vaidlustest seisab veel ees ja peetakse maha liikmesriikidest koosnevas Euroopa Liidu Nõukogus. Kõige olulisem on jälgida, millise jaotusvalemini läbirääkimiste käigus lõpuks jõutakse. See on tähtis, sest sellesarnast meedet ei ole Euroopas varem rakendatud, mistõttu jääb ruumi eksimisele. Oluline on hoida tasakaalu riikide tervisekahju ja majanduskahju vahel. Näitena võib tuua Eesti ja Kreeka. Mõlemad said tervisekriisiga võrdlemisi hästi hakkama, kuid majandus sai kõvasti pihta.

Varasematest jagamisvalemitest meenub pagulaste jaotamise algne ettepanek, mis andnuks Maltale rohkem pagulasi kui Saksamaale ning Eestile rohkem kui Soomele. See on hoiatav näide. Lisaks mõistlikuna tunduvale valemile tuleb säilitada kaine pea ja loogiline mõtlemine.

Loomulikult pole vähetähtis, mis rahast edasi saab. Kiusatus on panna kogu raha asjadesse, mida on varem tehtud, või suurtesse infrastruktuuri objektidesse. Osalt on see mõistetav, kuna taristut oleks tarvis järele aidata. Ometi ei ehitata ühtegi maha põlenud tehast üles täpselt samamoodi – tehnoloogia on alati edasi arenenud ning ebamõistlik on seda mitte arvestada. Veel hullem oleks raha kulutada populistlikele ja küsitava eesmärgiga projektidele. Tulevikku saab luua ikkagi teadmistepõhiselt ning kuigi valitsuse lubadus – üks protsent SKTst teadusele – pole täitunud, on oluline, et selle poole liikumist jätkame.

Seotud lood
27.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto