R, 9.12.2022

Euroopa Keskpank valmistub halvimaks

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Euroopa Keskpank valmistub halvimaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa Keskpanga peahoone Frankfurdis.
Euroopa Keskpanga peahoone Frankfurdis. Foto: MICHAEL PROBST/AP/Scanpix
  • Halvima stsenaariumi kohaselt hakkab EKP ja Bundesbanki kohtuprotsess
  • EKP usub, et vaidluse konstitutsioonikohtuga lahendab Bundesbank ise
  • EKP vihjas, et erakorralise võlakirjaostuprogrammi edaspidi suurendatakse

Euroopa Keskpank (EKP) on läbi töötamas varuplaane jätkamaks mitme triljoni euro ulatuses võlakirjaostuprogrammi, juhul kui Saksamaa keskpank (Bundesbank) ei saa riigi konstitutsioonikohtu otsuse tõttu seda teha.

Kõige halvema stsenaariumi kohaselt alustab EKP Saksamaa keskpanga vastu, kes on EKP suurim aktsionär, pretsedenditut kohtuvaidlust eesmärgiga tuua Bundesbank varaostuprogrammi tagasi, kirjutas Reuters nelja anonüümse allika ütlustele tuginedes.

Saksa põhiseaduskohus andis mai alguses EKP-le aega augusti alguseni tõestada, et euroala majanduse toetamiseks mõeldud varaostuprogramm on proportsionaalne, või vastasel juhul ei tohi Bundesbank selles enam osaleda. Bundesbanki osa EKP varaostuprogrammis hõlmab umbes veerandi.

Enamik allikatest arvab, et konstitutsioonikohtu otsusest tingitud probleemi lahendab Bundesbank ise, demonstreerides, et varaostuprogramm on proportsionaalne, ning arvestades kõigi võimalike kõrvalmõjudega.

Kuid EKP töötajad ning euroala liikmesriikide keskpangad valmistuvad stsenaariumiks, mida üks allikas nimetas «uskumatuks». Selle kohaselt keelab põhiseaduskohus Bundesbankil varaostuprogrammis osalemise. Sellisel juhul võtab EKP, vähem tõenäoliselt teised keskpangad Bundesbanki kvoodi ja hakkab Saksamaa võlakirju ostma.

Aprillis ostis Bundesbank Saksamaa riigivõlakirju 628 miljoni euro väärtuses.

Saksamaa valitsus on optimistlik, et mustad stsenaariumid ei realiseeru. Kantsler Angela Merkel rääkis mai alguses oma erakorra liidritele, et probleem on lahendatav, juhul kui Bundesbank selgitab plaani.

Ka EKP usub, et probleemi lahendab ilmselt Bundesbank ise.

Kõige halvema stsenaariumi kohaselt alustab EKP Saksamaa keskpanga vastu, kes on EKP suurim aktsionär, pretsedenditut kohtuvaidlust.

«Me ei muuda oma rahapoliitikat mitte mingil määral,» ütles ajalehele Financial Times Saksamaa ökonomist Isabel Schnabel, kes kuulub alates jaanuarist EKP juhatusse. Ta lisas, et konstitutsioonikohtu otsus EKPd ei puuduta ning sellega tegeleb tõenäoliselt Bundesbank.

Endine Bonni ülikooli majandusprofessor Schnabel märkis, et tõenäoliselt EKP nõukogu hoopis suurendab järgmisel nädalal erakordset 750 miljardi euro suurust varaostuprogrammi, mis kuulutati välja märtsis.

Keskpanga ametnikud vaidlevad, kas piirangud, mis on seotud euroala liikmesriikide majanduste suurusega, on vajalikud.

«Me oleme rahaliit ning Saksamaa ja Bundesbank on selle oluline osa,» toonitas Schnabel. «Me peame hoiduma olukorrast, kus üks liikmesriigi keskpank ei saa osaleda varaostuprogrammides.»

Analüütikud usuvadki, et edaspidises võlaostuprogrammis kaldutakse kapitalivõtmest (selle alusel jagavad keskpangad omavahel ostude mahud – toim) kõrvale.

«Kui heita pilk tulevikku ja vaadata debatti Saksamaal, võib [EKP] kaotada varaostuprogrammis osa oma paindlikkusest,» ütles Prantsusmaa varahalduskompanii Amundi globaalsete turgude peastrateeg Didier Browski oma taskuhäälingus. «Lühemas perspektiivis näeme, et EKP kaldub kapitalivõtmest üha enam kõrvale,» lisas ta.

Võtme arvutamisel võetakse arvesse riikide elanikkonna suurust ja sisemajanduse kogutoodangut. Eesti kapitalivõti on näiteks 0,274 protsenti, mis tähendab, et Eesti Panga osa 750 miljardi euro võlaostuprogrammis peaks olema üle kahe miljardi euro.

Märksõnad
Tagasi üles