R, 9.12.2022

Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule

Erik Aru
, BNSi ja Postimehe majandustoimetuse juht
Pikki aastaid kestnud töötasuralli jõuab lõpule
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ehitus oli valdkond, kus palk esimeses kvartalis kasvas. Palgakasvule avaldas tuntavat pidurdavat mõju hulgi- ja jaekaubandus.
Ehitus oli valdkond, kus palk esimeses kvartalis kasvas. Palgakasvule avaldas tuntavat pidurdavat mõju hulgi- ja jaekaubandus. Foto: Stanislav Moshkov
  • Palgakasvu pidurdas esimeses kvartalis juba ka niigi aeglustunud majandus.
  • Eriolukorras hakkasid tööandjatele ja -võtjatele mõjuma hoopis uued stiimulid.
  • Nii mõnegi inimese ees seisab küsimus, mis saab edasi.

Tavaliselt ei saa majanduse arengut kümnendite kaupa vaadates kuigi palju mõistlikku järeldada, kuid seekord on Eestis palgakasv kestnud täpselt kümme aastat. Viimast korda kahanes keskmine brutopalk varasema aasta sama perioodiga võrreldes 2010. aasta esimesel kolmel kuul ja tõenäoliselt jääb tänavune esimene kvartal lähiajal ka viimaseks, kui keskmine palk märgatavalt kasvas.

Foto: Pm

Kui võrrelda selle aasta esimest kvartali keskmist mulluse viimase kolme kuuga, siis kahanes eestlaste brutopalk ka selle aasta esimeses kvartalis, aga see on täiesti tavapärane. Aasta lõpuga kaasnevad nimelt mitmel pool jõulupreemiad.

Statistikaameti analüütik Karina Valma põhjendaski langust peamiselt ebaregulaarsete preemiate vähenemisega. «Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37 protsenti vähem, mis on aasta alguses igati loomulik,» selgitas Valma pressiteates.

Teise kvartali keskmise palga näitajaid omakorda ilustab ilmselt tublisti asjaolu, et suve alguses makstakse tavapäraselt paljudele puhkuseraha. Nii võib ka teise kvartali keskmine palk kõigist kärbetest hoolimata paista petlikult suur. Üleüldse tuleb keskmise palga nagu teistegi statistiliste näitajate vaatlemisel hoolega silmas pidada, mida selle hulka täpselt arvestatakse.

Mõnel pool läks mõistagi endiselt hästi. Palk kasvas infotehnoloogia alal ligemale 16 protsendi võrra, ehituses ja töötlevas tööstuses jäi palgakasv viie-kuue protsendi juurde.

Mitte ainult kriisi mõjul

Teistes harudes mõjutas palgakasvu pidurdumist siiski juba ka aeglustunud majandus. Nii oli aasta alguses registreeritud töötuse määr 5,3 protsenti ehk veidi üle poole protsendi kõrgem kui mullu samal ajal. Töötute arv kasvas ka veebruaris päris kiiresti. Veebruari alguseks jõudis töötuse määr juba 5,6 protsendini, mille järel kasv aeglustus kuni eriolukorra kehtestamiseni.

On tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid lisaks kriisile ka muud tegurid.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar

Palgakasvule avaldas tuntavat pidurdavat mõju hulgi- ja jaekaubandus, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud kuupalk aasta varasemaga võrreldes 8,7 protsenti. Samuti vähenes harus ka täistööajale taandatud töötajate arv, tõenäoliselt nii töökoormuse kui ka töötajate hulga vähenemise tõttu kokku 15 protsenti.

«Siiski on tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid lisaks kriisile ka muud tegurid, sest kuise statistika põhjal kahanes kuupalk kaubanduses juba jaanuaris ning veebruaris,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. «Koroonakriisi mõjul vähenes palk märtsis ka teistes tugevamini pihta saanud valdkondades, nagu veondus ja laondus ning majutus ja toitlustus, kuid vähemal määral kui kaubanduses.»

Kaubanduse palga ja töötajate arvu nii järsk langus tekitab nii mõneski analüütikus hämmingut, sest selget põhjust ei paista sellel esmapilgul olevat.

Tuleb arvestada, et eriolukorra kehtestamisel hakkasid tööandjatele ja -võtjatele mõjuma hoopis uued stiimulid. Ühest küljest on uued stiimulid seotud majanduse abipaketiga, nagu juba mainitud palgahüvitis, mis ilmselt tõi kaasa vähemalt mingisuguseid tagantjärele muutuseid palgaarvestuses.

Teisalt ei maksa unustada asjaolu, et eriolukorra ajal kahekordistus välja antud haiguslehtede arv, kasvades ligi saja tuhandeni. Ainult osa sellest kasvust on seletatav viirusepuhangu meditsiinilise mõjuga. Kuulduste järgi on suure haigestunute arvuga silma paistnud mõnigi ettevõte, mis on töötajaid koondanud.

Tõenäoliselt on nii mõnegi inimese jaoks olulisem küsimus see, mis saab edasi. Registreeritud töötuid on üleeilse seisuga üle 50 600. Rohkem kui 120 000 inimest on saanud riigilt töötasuhüvitist.

Kahanenud palgaootus

Swedbanki tellitud uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17 protsendil vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast on mures 62 protsenti elanikest. Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitlusest selgub, et töötajate palgaootuse mediaan – ehk see, millest pool eeldab rohkem ja pool vähem – töökoha vahetamisel on võrreldes eelmise kevadega kahanenud 1500 eurolt 1300 eurole.

Palgakasv aeglustub erasektoris ilmselt rohkem kui avalikus sektoris. 

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik

Statistiliselt rääkides mõjutab riikliku töötasuhüvitise korraldus samuti tunduvalt keskmise palga kujunemist juba sellega, mis alustel ettevõtted seda taotlevad. Näiteks tuleb arvestada, et keskmine palk arvestatakse ümber täistööajale. Üks võimalikke töötukassalt palgahüvitise taotlemise põhjendusi oli ka vajadus tööaega vähendada. Inimese keskmine töötasu, kellel on 30 protsendi võrra kärbitud nii tööaega kui ka palka, jääb statistiliselt samaks.

Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 0,5 protsenti. Seega, kui möödunud aasta keskmine palk oli 1407 eurot, siis umbes samale tasemele jääb ka tänavune. «Palgakasv aeglustub erasektoris ilmselt rohkem kui avalikus sektoris,» kirjutas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. «Kui palga-, kapitali- ja üüritulu saavad majanduskriisi tõttu kannatada, siis pensionite ja sotsiaaltoetuste tõusu valitsus ilmselt tagasi ei pööra. Majapidamiste olukorda kergendab hinnakasvu pidurdumine.» See kõik on siiski vaid prognoos, mis käib keskmise inimese kohta.

Märksõnad
Tagasi üles