Sisukord
AK
Postimees
30.05.2020
Eesti Tavatu aja eksam kulges tavapäraselt Eesti lühiuudised (1) Väike langus juhatab sisse suure kukkumise (1) Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) Majandus Apple on taas kõige väärtuslikum ettevõte Börsifirmade tulemused – torm tõuseb (1) Välismaa Rassismivastased rahutused levivad üle Ühendriikide (11) Välismaa lühiuudised Hiina kuulutas Hongkongi autonoomiale surmaotsuse (2) Arvamus Dr von der Leyeni raviplaan (2) Bolti uus verstapost Trump sattus Twitteri-sõtta Ajakirjanduse päästetiim (1) Henri Zeigo: kui 2+2 hakkab rahakotile (1) Juhtkiri: asi polegi ju üldse maasikates (29) Sport Tänak paneb autospordiliidu rallile õla alla, võistluse nimisponsoriks saab DirtFish (1) Vangivalvuri vangistus ehk põgenemine Aafrikast Video ⟩ Koroonaigavus ajas eestlanna kõiki Tartu tänavaid läbima Henry Lääne kolumn. 55 sendiga Juventuse nanoosanikuks Merendus Teistmoodi purjesuvi – rohkem merd ja vähem pidu Merenduse lühiuudised Tallinn Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) AK Clint Eastwood – 90 (2) Kriitik soovitab: neid Eastwoodi filme vaata tema sünnipäeval Aune Valk, Raul Eamets: kelleks saab sel sügisel kooliteed alustav laps? (1) Vahur Laiapea: Haamerite lapsed (2) Jelena Skulskaja: kuidas siis nüüd ilma karantiinita edasi elada? Peeter Espak: vanade sumerlaste vabadussõda (4) EKI keelekool: e-elust E-Eestis (1) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Uku Sepsivart – skulptor, kes töötab koos loomadega «See on iga kirjaniku kohutav saatus, et igaüks võib teda uurida» Vikerkaar loeb. Halastamatult lihtne elu Praht, linn ja filmirežissöör ehk Rainer Werner Fassbinder 75 Juurikas. Oh maasikas, magus mari! Juurikas. Lennuliiklus Universumis on taastumas (1) Arter Edgar Savisaar: Ärge mind kiusake Jüri Ratasega, heldekene! (19) Pandeemia lõi uue maailma. Milline see on? (6) «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!» (1) Justin Petrone kolumn: Heidi ja Klaus Pekid põlema, nii et tulejutt taga! (9) Privaatsete mullide fotopäevik maailma veerelt Rabarberiga retrolainel: saiavorm ja mannavaht Säästlik perepaat sportliku matkapaadi maski taga Õli, tušš ja portselan - kas neist saab kleite teha? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aune Valk, Raul Eamets: kelleks saab sel sügisel kooliteed alustav laps?

6 min lugemist
  • Tuleviku tööturgu mõjutavad enim tehnoloogiline innovatsioon ja tööränne.
  • Kasvav ebakindlus tööelus nõuab oskust oma vaimset tervist hoida.
  • Ümber- ja täiendõpe saavad normaalsuseks, samuti virtuaaltöö ja -õpe.
Aabitsad. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Et praeguseid lapsi ette valmistada veel tundmata tulevikutöödeks, on vaja neile õpetada eelkõige laialdase kasutusega pädevusi, näiteks keele- või programmeerimisoskus, ning nn pehmeid, sh enesekohaseid oskusi, kirjutavad TÜ õppeprorektor Aune Valk ja TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Missuguseid ameteid vajatakse tulevikus? Mida peaksid meie lapsed juba praegu õppima? Need ei ole lihtsad küsimused ja tuhanded lapsevanemad valutavad selle pärast südant peaaegu iga päev.

McKinsey instituudis avaldatud tulevikutöö aruande järgi pole ligi kümmet protsenti 2030. aastal vajalikest töökohtadest praegu veel olemas, mistõttu ei saa nendeks veel otseselt valmistuda. Ligi pool kogu tööst, mida me paar aastat tagasi veel tegime, on Eestis aastaks 2030 automatiseeritav. See puudutab lihtsamaid ja keskmisi oskusi nõudvatel ametikohtadel ligi 60 protsenti, keerukamate oskustega ametikohtadel veerandit tööülesannetest. Seega, isegi kui ametinimetus on kümne või 15 aasta pärast sama mis praegu, on töö sisu märgatavalt muutunud.

Eestis on praegu popp piiluda tulevikku. Kui Euroopas ja maailmas (OECD, UNESCO) seatakse sihte kuni 2030. aastani, siis Eesti riigi strateegiates vaadatakse viisaastaku võrra kaugemale – aastasse 2035. Kuna mitmed senised arengukavad lõppevad ilusa ümmarguse 2020. aastaga, hakati tuleviku peale mõtlema juba paari aasta eest. Poolteist aastat tagasi pakkus riigikogu arenguseire keskus tööturu-uuringu lõppraportis Eestile välja neli tulevikustsenaariumi. Kaks peamist muutujat, mis tööturgu tulevikus kujundavad, olid selle raporti järgi tehnoloogia ja ränne – täpsemalt tehnoloogilise innovatsiooni mõju tööturu arengule ja suhtumine töörändesse Euroopa Liidus. Nende kahe teguri muutumise põhjal need välja joonistuvadki.

29.05.2020 01.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto