Sisukord
Arvamus
Postimees
02.06.2020
Eesti Eesti lühiuudised Kohtla-Järve riigigümnaasiumil järjekord ukse taga Aller lubab põllumajandusse värsket verd (32) Sotsiaaltöötajad lasid päranduseks saadud metsa linnurahu ajal maha võtta (48) Jalgratturid lubatakse mõnele bussirajale (4) Majandus Majanduse lühiuudised Euroopas levib mure välisinvestorite pärast (13) Sportlandi kauane juht lahkus ametist Välismaa Trump otsib rahutustele vasturohtu (2) Välismaa lühiuudised India ja Myanmari piiriga eraldatud naga hõimud igatsevad ühtset riiki (1) Testitüli lõhkus Rootsi poliitilise üksmeele (1) Arvamus Juhtkiri: nina piima sisse (3) Kommentaar ⟩ Toomas Verrev: aktivistid lähevad liiale (10) Urve Läänemets: tasuta haridust pole olemas (7) Marek Strandberg: avanss Tallinnale Karina Auli: kui aku sai tühjaks Tarmo Pikner: isik või andmed? (1) Kultuur Kultuuri lühiuudised Suurem kui surm Broadway avamise vastu on… publik Sport Karl Jakob Heina positiivne aasta Londoni Arsenalis Spordi lühiuudised Mustanahalised sporditähed on tagajalgel: millal nähakse meid inimeste, mitte ohuna? (26) Tervis «... et saada pruuniks teiseks juuniks»* – kas ikka peaks? Tervise lühiuudised Tartu Tervishoiukõrgkooli tudengid pääsevad laborisse läbi kahe kontrollpunkti Jüri Saar: tornhooned kui kriiside monumendid Lenne Rähn-Kuusik ja Ingrid Sahk: barbaarsus puhkemetsa kallal peatses kultuuripealinnas (8) Rattaringluse kasutajad saavad nüüd osta tunnipileti Kaks pluss kaks reegli tõttu ripub kirves kinode kohal Tartu lühiuudised Uus Põltsamaa lasteaed võib kerkida lauluväljaku asemele (2) Õpilaste raamat pälvis presidendilt tunnustuse Võltsmett on võimatu silma järgi ära tunda (3) Kuidas lapsed laulsid ennast ajalukku Meelelahutus Koomiks Sudoku

Urve Läänemets: tasuta haridust pole olemas

5 min lugemist
  • Eestis on 23 000 noort, kes ei soovi ei edasi õppida ega tööle minna
  • Haridusökonoomiliselt on väljalangevus ülikoolist kõige suurem rahaline kaotus
  • Praeguses olukorras enam ei piisa riigi rahast nii paljude õpitegevuste jaoks
Urve Läänemets. FOTO: Toomas Huik

Haridusest ja õppimisvõimalustest räägitakse Eestis ka praegu, kui kriis pole veel lõppenud ja uut ei osata prognoosida. Muutunud õppekeskkond ja vastutus kodutööde tegemisel on kandunud senisest enam lapsele ja lapsevanemale. Ühes asjas ollakse küll ühel meelel: kõik lapsed ja noored peavad endiselt enne täiskasvanuks saamist üsna palju õppima, enne kui suudetakse oma elu iseseisvalt korraldada. Kõigepealt on vaja korraldada aga õppimist ennast ja algab see lastevanemate vastutusest – Kinderstube’st ehk kodusest kasvatusest.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ülikool ei tohi olla n-ö lapsepõlve pikendus. Väljalangevus ülikoolist on haridusökonoomiliselt kõige suurem rahaline kaotus. Eriti kalliks lähevad riigile «igavesed doktorandid», kes oma töö kaitsmiseni ei jõua ka 10–12 aastaga. Õpingud kõrgematel haridusastmetel eeldavad nii võimekust, motivatsiooni kui ka vastutustunnet. Võetud kohustus tahab täitmist ja prioriteedid järjestamist: kas tahetakse tööl käia ja palka saada või õppida ja targemaks saada, et siis kompetentsema töötegijana hakata oma n-ö kooliraha tagasi maksma.

01.06.2020 03.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto