Sisukord
Maa Elu
Postimees
04.06.2020
Eesti Segadus: 2+2-reegel ühistranspordis ei kehtigi? (9) Kõlvart hakkas Tallinna sihtasutusi rappima (3) Eesti lühiuudised President käis Marjamaa talus maasikal (6) Mägrapere ukse tagant hakkab sõitma kiirrong (8) Majandus Turg ootab Euroopa Keskpangalt täna tegusid (1) Majanduse lühiuudised Kriis tabas naisi ja noori Inimesed naasevad poodidesse ettevaatlikult Välismaa Valge Maja valab õli tulle (49) Välismaa lühiuudised Venemaa asub lähinaabrite kodanikele lahkelt topeltpasse jagama (14) Arvamus Juhtkiri: iga üldistus on natuke vale (1) Aimar Altosaar: riigikogu madallend (2) Kadri Kaska, Maria Tolppa: Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus Vivian Loonela: tugi ühisturule – ELi liikmete kindlustunne (4) Liisa Pakosta: emade taskute kallale minna ei tohi (2) Päeva karikatuur (3) Kultuur Võitlus käib armastuse nimel Kunstihoone uus juht on põnevil Esimene esilinastus pärast kriisi Sport Spordi lühiuudised Mart Poom: Nõmme United tahab olla parim kasvatajaklubi, me ei pea nui neljaks Premium liigasse jõudma Kuidas mõjutab Soome ralli ärajäämine Lõuna-Eesti võistlust? Reis Hispaania õitseb, lõhnab ja ootab turiste Reisi lühiuudised Maa Elu Nädala mõte: rohenäppude puhkepäevad Küsime spetsialistilt ⟩ Mida teha, kui kohtud linnas suure metsloomaga? Vargad himustasid taimekaitsevahendeid Esimene siloniide on kulla väärtusega (1) Kuidas telefoni abil keskkonnasõbralik kalaost teha? E-kaubandus aitab käsitöömeistritelgi hinge sees hoida Peipsi kaldal startis Lendav Laev Ilmajutt: helkivatel ööpilvedel on põnev ajalugu Paneme maasika salati sisse Mungalill ehib köögiviljaaeda (1) Kihlvedu tegi agronoomist lihaveisekasvataja Tartu Osa Vabaduse puiesteest läheb terveks juuliks autodele kinni (1) Alar Karis: Raadi on kaugel, Toome kaugemal veel (2) Toidujagajad hankisid külmiku ja laiendavad haaret Aivar Lainjärv sai teisel katsel vallavanemaks Tartu lühiuudised Kõhnade Eesti inimeste geenides peitus võti mõistmaks seda, miks mõned inimesed on paksud Tammeka vajab stabiilsemat mängupilti Fotod ⟩ Vaata kevade tärkamist läbi kaamera silma! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: helkivatel ööpilvedel on põnev ajalugu

2 min lugemist
Helkivad ööpilved.  FOTO: Mailiis Ollino

Esimest korda registreeris kindlalt polaarmesosfääripilved 1885. aastal korraga mitu vaatlejat, sealhulgas Karl Ernst Albrecht Hartwig Eestist. On kahtlustatud, et juba 1851. aastal võis neid näha Tartus Johann Heinrich Mädler. Lõunapoolkeral registreeriti nende nägemine esmakordselt 1888. aastal Punta Arenases.

Esialgu seostati neid 1883. aastal toimunud Krakatau vulkaanipurskega, mille tõttu sattus atmosfääri, sealhulgas stratosfääri ja ilmselt siis ka mesosfääri palju tolmu. Kuid pilvi nähti ikka ja jälle edaspidigi, kui tolm oli juba atmosfäärist sadeneda jõudnud. Igatahes ei tundu usutav, et just see vulkaanipurse põhjustas nende pilvede tekke. Seega on jäänud helkivate algus müsteeriumiks.

Tänapäeval on teada, et helkivad ööpilved koosnevad väga väikestest jääkristallidest. Nende esinemissagedus on isegi kasvanud, sest mesosfäär jahtub tasapisi. Täpne põhjus on teadmata, kuid suure tõenäosusega on jahtumine seotud kliimamuutusega.

Varem arvati, et neid ilmub taevasse vaid valgete ööde vööndis. Seda arvamust põhjustas asjaolu, et pooluste lähedal on suvel taevas väga hele kuni polaarpäevani ja seetõttu ei ole helkivad ööpilved taeva taustal silmaga eristatavad. Hiljem selgitati kaugseire abil välja, et mida poolusele lähemale, seda rohkem neid on, kuni esinemissageduse maksimumini pooluse kohal, kus neid on enam kui pooltel suvepäevadest.

Nõukogude Liidus ja sealhulgas Eestis tegeldi helkivate ööpilvede vaatlemisega aktiivselt ja vaatlusmetoodikas saavutati kõrge kvaliteet. Eestlastest sai helkivate ööpilvede uurijana tuntuks teenekas Charles Villmann (1923–1992), kes juhtis pikka aega seda tööd Tartu observatooriumis, kogu NSV Liidus ja isegi maailmas laiemalt. Helkivaid ööpilvi uuriti ka orbitaaljaamade abil. Tänapäeval on üks tähtsamaid helkivate uurimiskeskusi maailmas Kiruna Põhja-Rootsis.

Morfoloogia alusel eristatakse helkivate ööpilvede mitut vormi ja neil omakorda alamvorme. Vaatlemisel hinnatakse helkivate ööpilvede heledust viiepallises skaalas. Mõlema aspekti kohta on põhjalikum ülevaade minu pilveraamatus („Eesti pilveatlas”).

Mõtet on otsida helkivaid ööpilvi taevast alates 25. maist kuni augustini välja (pärast 10. augustit võib neid reeglina näha vaid põhjarannikul silmapiiril). Need püsivad nähtavad mõnest minutist mitme tunnini. Mõnikord on need eredamad kesköö paiku ja nõrgenevad siis hommikupoole ööd ruttu, aga vahel saavutavad suurima heleduse just vastu hommikut (enne päikesetõusu). Üldiselt on hea, kui taevast on võimalik pikemat aega vaadata, sest silmad harjuvad siis pimedusega. Kui kasutada on mingeid abivahendeid, näiteks binoklit, on neid võimalik avastada kuni pool tundi varem kui palja silmaga.

Välja on antud vaatlusjuhendeid, nt Herman Mürk; Herbert Niilisk (1959). Juhend helkivate ööpilvede ja virmaliste vaatlusteks. Eesti NSV Teaduste Akadeemia (ka sarjas „Abiks loodusevaatlejale” 41).

20. mai paiku alanud kevad on jäänud püsima ja paistab, et see areneb umbes nädalaga edasi suveks. Tänasest alates on lootust vihmale. Öökülmaohtu karta pole.

Seotud lood
03.06.2020 05.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto