Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
04.06.2020
Eesti Segadus: 2+2-reegel ühistranspordis ei kehtigi? (9) Kõlvart hakkas Tallinna sihtasutusi rappima (3) Eesti lühiuudised President käis Marjamaa talus maasikal (6) Mägrapere ukse tagant hakkab sõitma kiirrong (8) Majandus Turg ootab Euroopa Keskpangalt täna tegusid (1) Majanduse lühiuudised Kriis tabas naisi ja noori Inimesed naasevad poodidesse ettevaatlikult Välismaa Valge Maja valab õli tulle (49) Välismaa lühiuudised Venemaa asub lähinaabrite kodanikele lahkelt topeltpasse jagama (14) Arvamus Juhtkiri: iga üldistus on natuke vale (1) Aimar Altosaar: riigikogu madallend (2) Kadri Kaska, Maria Tolppa: Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus Vivian Loonela: tugi ühisturule – ELi liikmete kindlustunne (4) Liisa Pakosta: emade taskute kallale minna ei tohi (2) Päeva karikatuur (3) Kultuur Võitlus käib armastuse nimel Kunstihoone uus juht on põnevil Esimene esilinastus pärast kriisi Sport Spordi lühiuudised Mart Poom: Nõmme United tahab olla parim kasvatajaklubi, me ei pea nui neljaks Premium liigasse jõudma Kuidas mõjutab Soome ralli ärajäämine Lõuna-Eesti võistlust? Reis Hispaania õitseb, lõhnab ja ootab turiste Reisi lühiuudised Maa Elu Nädala mõte: rohenäppude puhkepäevad Küsime spetsialistilt ⟩ Mida teha, kui kohtud linnas suure metsloomaga? Vargad himustasid taimekaitsevahendeid Esimene siloniide on kulla väärtusega (1) Kuidas telefoni abil keskkonnasõbralik kalaost teha? E-kaubandus aitab käsitöömeistritelgi hinge sees hoida Peipsi kaldal startis Lendav Laev Ilmajutt: helkivatel ööpilvedel on põnev ajalugu Paneme maasika salati sisse Mungalill ehib köögiviljaaeda (1) Kihlvedu tegi agronoomist lihaveisekasvataja Tartu Osa Vabaduse puiesteest läheb terveks juuliks autodele kinni (1) Alar Karis: Raadi on kaugel, Toome kaugemal veel (2) Toidujagajad hankisid külmiku ja laiendavad haaret Aivar Lainjärv sai teisel katsel vallavanemaks Tartu lühiuudised Kõhnade Eesti inimeste geenides peitus võti mõistmaks seda, miks mõned inimesed on paksud Tammeka vajab stabiilsemat mängupilti Fotod ⟩ Vaata kevade tärkamist läbi kaamera silma! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Paneme maasika salati sisse

2 min lugemist
Maitseküllane salat täidab hästi kõhtu ning sisaldab lisaks vitamiinidele ja mineraal­ainetele ohtralt kasulikke rasvhappeid. Maasikaid puhastades jäta pestud otsad alles, aseta vee sisse ja juba tunni aja pärast võid nautida mõnusa mekiga maitsevett. FOTO: Silja Luide

Kellele ei meeldiks kodumaised värsked magusamast magusad maasikad. Peagi on need valmis ja hoiame pöialt, et saaksid ilusti korjatud ja jõuaksid sööjateni, et saaksime neid nautida.

Maasikas oli populaarne juba Vana-Roomas, kuigi varasemad looduslikud sordid ei olnud nii suurte ja magusate marjadega kui praegune üldlevinud aedmaasikas (Fragaria ananassa). Looduses leidus marju külluses ja täpselt ei olegi teada, millal maasikataimi aedades kasvatama hakati. Esimene teade Euroopas selle kultiveerimisest pärineb alles 14. sajandi alguse kuningakoja aiast Pariisi lähedal, kus kasvas 1200 maasikapuhmast, kuid inkad kasvatasid maasikataimi tõenäoliselt juba varem.

Algselt kasvatati Euroopa aedades looduslikke maasikaliike. Nüüdseks on selle koha üle võtnud aedmaasikas, mille nimetuse all on kokku üle 5000 hübriidse maasikasordi.

Praeguse aedmaasika eest võlgneme tänu Põhja-Ameerikast Euroopasse toodud ja aiataimena levinud virgiinia maasika ja Lõuna-Ameerikast pärineva suurema marjaga tšiili maasika kõrvuti kasvatamisele (eelkõige Prantsusmaal), mille tulemusel need risttolmlesid ja hakkasid head saaki andma. Need suureviljalise maasika istikud viidi aga Inglismaale, kus aednik Philipp Miller neid esmakordselt kirjeldas (1759). Kümmekonna aasta pärast andis prantslasest botaanik Antoine Nicolas Duchesne ristandile ananass- ehk aedmaasika nimetuse, mis on kasutusel siiani.

Tervislik ja maitsev

Maasikas on teiste marjadega võrreldes rauarikas, samuti sisaldab rohkem C-vitamiini kui enamik teisi. Viimase osas jääb maasikas alla vaid mustale sõstrale. Lisaks on maasikas 0,8–1,7% happeid ja 5–7% suhkruid.

See, mida maasikal marjaks nimetame, on botaanilises mõttes koguvili ehk lihakaks muutunud õiepõhi, mille südamikus asub õietelje pikendus. Marja pinnal on aga pähklikesed ehk seemnised, mida rahvasuus seemneteks kutsutakse.

Lisaks magustoitudele, kookidele ja tortidele on maasikas suurepärane suviste salatite koostisaine, lisades erksat värvi, kasulikke toitaineid ja imelist magusat maitset. Maasikas läheb väga hästi kokku juustudega: sini- ja valgehallitusjuust, kitse- ja lambajuust, mozzarella, feta, halloumi jt grill- ja praejuustud. Samuti saab maasikaid fooliumis grillida, mis teeb need eriti mahlaseks.

Praegu maailmas populaarsust koguva nullkulu ehk zero waste kokkamise põhimõtetega kooskõlas võiks ka maasikal ära kasutada kõik osad. Nimelt võid maasikaid puhastades pestud otsad alles jätta, asetada vee sisse ja juba tunni aja pärast võid nautida mõnusa maasikameki ja -aroomiga maitsevett. Maasikalehtedest ja -vartest saab aga maitsva tee, neid tasub talveks kuivatada ka koos õite ja marjadega.

Seotud lood
03.06.2020 05.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto