N, 2.02.2023

Venemaa asub lähinaabrite kodanikele lahkelt topeltpasse jagama

Neeme Raud
, ajakirjanik
Venemaa asub lähinaabrite kodanikele lahkelt topeltpasse jagama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
Venemaa passid Goznaki passivabrikus Moskvas.
Venemaa passid Goznaki passivabrikus Moskvas. Foto: Aleksandr Nemenov/afp/scanpix
  • Venemaa kehtestab juulikuus ametlikult nii-öelda mitme-passi-süsteemi.
  • Venemaa kodakondsuse saamiseks ei pea enam loobuma senisest passist.
  • Uusi kodanikke loodetakse Moldovast, Kasahstanist, Ukrainast ja Valgevenest.

Koroonaseisaku ajal kiideti Venemaal kiirkorras heaks uus kodakondsusseadus, millega lihtsustatakse endise Nõukogude Liidu kodanikele ja teistele välismaalastele Venemaa kodakondsuse andmist topeltkodakondsusena – seega ilma nõudeta, et teise riigi passist loobutaks.

«Idee on, et endised Nõukogude vabariikide kodanikud ei peaks nüüd oma kodakondsusest loobuma, et Vene kodakondsust saada,» selgitas ERRi Moskva korrespondent Anton Aleksejev. «Selleks et Vene kodakondsust saada, ei ole vaja nüüd enam elada ka seaduslikult aastaid Venemaal ja omada seal sissetulekuallikat.»

Vene ärileht Kommersant, kes on jälginud uue, Vene kodakondsuse saamist märgatavalt lihtsustava seaduse vastuvõtmist, nendib, et riigis kehtestatakse nüüd tõepoolest nn mitme passi süsteem. Kehtima hakkab see juulis – 90 päeva pärast seaduse väljakuulutamist 24. aprillil.

Eeltöö kodakondsusseaduse muutmiseks algas juba 2018. aastal, kui Moskvas võeti vastu uus riikliku migratsioonipoliitika kontseptsioon (aastani 2025), mille alusel soovitakse Venemaa «avada kõigile, kes soovivad siin elada ja töötada, lihtsustada sissesõidu reegleid, sealhulgas viisade andmist, aga ka Vene kodakondsuse andmist».

Kontseptsioonis märgitakse, et riigi migratsioonipoliitika peab olema suunatud sellele, et anda võimalus kolida soovi korral Venemaale neile inimestele, kes «suudavad lülituda positiivsete sotsiaalsete sidemete süsteemi ja saada Vene ühiskonna täieõiguslikeks liikmeteks».

Passi saavad need, kes suudavad «lülituda positiivsete sotsiaalsete sidemete süsteemi ja saada Vene ühiskonna täieõiguslikeks liikmeteks».

Konkreetne töögrupp kodakondsusseaduse muutmiseks moodustati 2019. aasta märtsis president Vladimir Putini korraldusel. Eesmärk seati Kremli suunisega üks: saada Venemaale võimalikult arvukalt uusi kodanikke – viis kuni kümme miljonit.

«Jutt käis peamiselt sellest, et tunnistada kehtetuks seaduse «Venemaa kodakondsusest» peatüki 13 esimese osa punkt G, mis sätestas, et üks tingimus Vene kodakondsuse saamisel on loobumine varasemast kodakondsusest,» kirjutas Kommersant. Lisaks muudeti ära nõue, et välismaalane peab enne kodakondsuse taotlemist olema elanud Venemaal järjest viis aastat, ja nõue, et ta peab tõestama oma suutlikkust ära elada.

Topeltkodanikke tuleb «KAITS-TA!»

Riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi ütles veebruaris, kui Kommersant kirjutas siis veel kavandatavast seadusmuudatusest, et sellega soovitakse tõepoolest tegeleda kiirendatud korras.

«Tahame kevadise istungjärgu lõpuks küsimuse sulgeda, nii et kõik soovijad võivad saada Venemaa kodanikeks. Ja seejärel – mida Venemaa siis teeb? Ta hakkab oma kodanikke KAITS-MA (за-щи-щать),» kinnitas Tolstoi viimast sõna eraldi rõhutades.

Kiirkorras seadust tõesti ka menetleti: hääletused toimusid duumas ja ülemkojas just eriolukorra ajal, kui duuma liikmed kogunesid vaid mõnel päeval nädalas.

Teine duuma liige, SRÜ asjade komitee juht Leonid Kalašnikov, kes kuulus presidendi loodud kodakondsusseaduse töögruppi, märkis, et just tema oli see, kes aasta tagasi Putini poole pöördus ja seadusmuudatust soovitas. «Jutt käis juba siis sellest, et laiendada õigust [Vene topeltkodakondsusele] üle maailma, ilma eranditeta,» rääkis ta Kommersandile.

Just Kalašnikovi pöördumise järel jõutigi töögrupi ja seadusmuudatuseni, mille alusel ei pea inimene Venemaa kodakondsuse saamiseks loobuma oma senisest kodakondsusest, väitis saadik, kelle sõnul on uus seadus lausa revolutsiooniline. «Seda ootavad kõik kaasmaalased (kaaskeellased? – toim).»

«See [seadus] lubab «pasporteerida» välismaal elava diasporaa,» märkis saadik Konstantin Zatulin. «Nad soovisid saada Vene kodakondsust, aga ei saanud, kuna pidid loobuma elukohajärgse riigi kodakondsusest. Miljonid venelased, kes elavad välismaal, sooviksid saada Venemaa Föderatsiooni kodanikeks.»

Ruth Annus: oleme muudatustest teadlikud

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Foto: Tairo Lutter

Igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma kodakondsuspoliitikat. Oleme muudatustest teadlikud.

Inimeste hulk, kes on liikunud Eesti ja Vene kodakondsuse vahel, on väike: Eesti Vabariigi kodakondsusest on sel aastal 26. mai seisuga vabastatud 64 isikut, neist 16 võtsid uueks kodakondsuseks Venemaa Föderatsiooni oma. Sama perioodiga on naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanuid kokku 298, neist 71 olid eelnevalt Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega.

Zatulini sõnul on ta kuulnud, et Vene kodanikuks saada – ilma oma senist kodakondsust kaotamata – sooviksid ka välismaalased.

«On juhtumeid, kui sakslased, kes sõitsid kunagi Venemaalt ja Kasahstanist (sealhulgas volgasakslased, kes läksid perestroika ajal Saksamaale – toim) minema, on meie poole pöördunud. Neil on Saksamaal päris suur kogukond, kuid mitte kõik, mis seal toimub, ei meeldi neile. Sõitsid ühte [riiki], nüüd on teine. Nad sooviksid tagasi tulla, aga ei soovi ka Saksamaa ust enda järel sulgeda: soovivad olla Venemaa kodanikud, kuid mitte kaotada Saksa kodakondust,» rääkis ta. Samuti Transnistria elanikud, kes ei saa Venemaa kodakondsust, kuna neil on ka Moldova kodakondsus, millest nad ei soovi loobuda.

Donbassi elanike jaoks lihtsustas president Putin oma määrusega kodakondsuse saamist juba 2019. aastal. Mullu muudeti tähtajatuks ka Venemaa alaline elamis- ja tööluba, mida varem anti välja viieks aastaks.

Sihtmärgiks kolm naabrit ja Moldova

Uue seaduse järgi võivad Vene kodanikuks nüüd lihtsustatult saada ka välisriikide kodanikud, kes elavad Venemaal, on abielus Vene kodanikuga ja kellel on abielust sündinud alaealised lapsed. Aga ka välisriikide kodanikud, kel on vähemalt üks vanem Vene kodanik ja elab Venemaal. Kolmandaks täiskasvanud, kel oli kunagi Nõukogude kodakondsus ja kes elavad Nõukogude Liidu n-ö järglasriikides ning kellel ei ole selle riigi kodakondsust.

Venemaa kodakondsust antakse hõlpsamalt ka välistudengitele, kes õppisid Venemaal ning jäid sinna tööle.

Venemaa kodakondsust antakse varasemast lihtsamalt ka välismaa tudengitele, kes on Venemaal õppinud ja sinna tööle jäänud. Neil on õigus hakata passi taotlema, kui nad on pärast diplomi saamist töötanud Venemaal ühe aasta, varem oli nõudeks kolm aastat.

Vene siseministeeriumi migratsiooni küsimusega tegeleva peavalitsuse juht Valentina Kazakova, kes samuti osales kodakondsusseaduste töögrupis, ütles Kommersandile, et kodakondsusprotseduure lihtsustades peetakse ennekõike silmas Moldova, Kasahstani, Ukraina ja Valgevene kodanikke. «Nad on meie naabrid ja nende riikide elanike arv, kes soovivad Vene kodakondsust, kasvab pidevalt,» märkis ta.

Aastast 2020 saab Venemaa ajaloos suurim naturalisatsiooni aasta, ennustas Moskva Kõrgema Majanduskooli demograafia aseprofessor Nikita Mkrtšjan ärilehele RBK. «Kõik tehakse selleks, et lihtsustada naturalisatsiooni protsessi Venemaale kultuuriliselt lähedal olevate riikide kodanikele,» lausus ta.

Demograafiliste probleemide lahendamine

Venemaa soovib oma kodanike arvu suurendades lahendada ka oma demograafilisi probleeme, kirjutas ingliskeelne uudisteportaal The Moscow Times.

ÜRO ennustuse järgi võib praeguste trendide jätkudes Venemaa elanikkond väheneda aastaks 2100 peaaegu poole võrra – mustemate stsenaariumide järgi praeguselt 144,5 miljonilt kuni 84 miljonile.

Jaanuarist märtsini 2020 anti välismaalastele välja 161 170 passi, 2019. aasta samal ajal 63 249 passi, näitab Venemaa siseministeeriumi immigratsioonistatistika. Kaks kolmandikku passisaajatest (108 500) olid Ukraina kodanikud, märkis ärilehe RBK veebileht konsultatsioonifirma Finexpertiza andmetele tuginedes. 2016.–2019. aastani moodustasid ukrainlased uutest naturaliseeritud Vene kodanikest vähem kui poole. (2019. aastal lihtsustas president Vladimir Putini Venemaa kodakondsuse saamist venemeelsete separatistide kontrolli all olevate Ida-Ukraina alade elanikele ning laiendas seda seejärel naabruses asuvatele Ukraina keskvõimu kontrollitud alade elanikele – N. R.).

Naturaliseerimise teel kodanikuks saajate arv on Venemaal kasvanud alates 2017. aastast ja ligi kahekordistus 2018. ja 2019. aastal – kuni 497 800ni, näitas siseministeeriumi andmebaas.

Tänavu aprillis jõustatud lihtsustatud migratsioonireeglite alusel loodab Venemaa saada juurde 10 miljonit uut kodanikku, peamiselt endiste liiduvabariikide venekeelsete elanike seast.

Märksõnad
Tagasi üles