K, 8.02.2023

Kadri Kaska, Maria Tolppa: Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus

Kadri Kaska, Maria Tolppa: Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hiina «internetisuveräänsusele» tuleb alluda ka internetihiiul Google.
Hiina «internetisuveräänsusele» tuleb alluda ka internetihiiul Google. Foto: JASON LEE/REUTERS

Hiina nägemus küberruumist ja selle tulevikust erineb üsna põhimõtteliselt lääne huvidest ja väärtustest, kirjutavad NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse õigusosakonna juht Kadri Kaska ja sama osakonna teadur-analüütik Maria Tolppa.

Hiina viimaste kümnendite edusammud majanduse ja uute tehnoloogiate arengu vallas ei ole saanud jääda märkamata. Majandusliku mõju kasvuga käib käsikäes kasvav poliitiline ambitsioon ja haare, mille strateegiline suund, motiivid ja dünaamika on olnud märksa hiilivama loomuga. Tänase tarkuse varal tuleb nentida, et oli vaid aja küsimus, mil Hiina kasvanud majanduslik ja poliitiline mõjuvõim viib riigi püüdluseni ka küberruumis jõujooni ümber mängida. Maailma suurim internetikasutajate arv, valitsuse toel sihikindlalt ja tulemuslikult arendatud kommunikatsiooni- ja innovatsioonitööstus, Ameerika Ühendriikidega võrdväärne kaal maailma tulusaimate internetifirmade koduriigina, aga ka märkimisväärne sõjaline ja luurevõimekus küberruumis ei jäta põhjust vähemaga leppida.

Hiina suhtumine küberruumi on olnud vastuoluline: ühest küljest tervitab riigi ametlik internetikontseptsioon internetti kui «inimliku tarkuse kontsentraati» ning innovatsiooni ja majandusedu võimaldajat, samal ajal suhtutakse sellesse umbusuga. Kui mõelda veel möödunud kümnendi algul (tasub meenutada araabia kevadet) üle ilma domineerinud usule – või, sõltuvalt vaatenurgast, hirmule –, et piirideta virtuaalne ruum sünnitab uue, piirideta maailmakorra, mis võtab ebademokraatlikelt valitsustelt võimu, on ootuspärane, et interneti reguleerimisse puutuv on Hiinas olnud erakordselt politiseeritud.

Erinevalt lääne tehnokraatlikust lähenemisest, mis on kohelnud internetti esmajoones tehnoloogilise keskkonnana, käsitab Hiina internetti ennekõike kui inforuumi, mida kaitseks «riigivõimu õõnestamise, riigi ühtsuse nõrgestamise või riigi au ja huvide kahjustamise eest» tuleb riiklikult rangelt korraldada ja kontrollida. Mööndes kodanike õigust sõnavabadusele ja internetile juurdepääsule, rõhutab Hiina oma riiklikust suveräänsusest ja jurisdiktsioonist tulenevat õigust korraldada küberruumi oma piirides omaenese reeglite järgi. Hiina «internetisuveräänsusele» tuleb alluda kõigil sealsel turul tegutseda soovijail, erandiks pole olnud ka globaalsed internetihiiud nagu Google ja Amazon.

Märksõnad
Tagasi üles