Sisukord
Arvamus
Tänane leht
04.06.2020
Eesti Segadus: 2+2-reegel ühistranspordis ei kehtigi? (9) Kõlvart hakkas Tallinna sihtasutusi rappima (3) Eesti lühiuudised President käis Marjamaa talus maasikal (6) Mägrapere ukse tagant hakkab sõitma kiirrong (8) Majandus Turg ootab Euroopa Keskpangalt täna tegusid (1) Majanduse lühiuudised Kriis tabas naisi ja noori Inimesed naasevad poodidesse ettevaatlikult Välismaa Valge Maja valab õli tulle (49) Välismaa lühiuudised Venemaa asub lähinaabrite kodanikele lahkelt topeltpasse jagama (14) Arvamus Juhtkiri: iga üldistus on natuke vale (1) Aimar Altosaar: riigikogu madallend (2) Kadri Kaska, Maria Tolppa: Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus Vivian Loonela: tugi ühisturule – ELi liikmete kindlustunne (4) Liisa Pakosta: emade taskute kallale minna ei tohi (2) Päeva karikatuur (3) Kultuur Võitlus käib armastuse nimel Kunstihoone uus juht on põnevil Esimene esilinastus pärast kriisi Sport Spordi lühiuudised Mart Poom: Nõmme United tahab olla parim kasvatajaklubi, me ei pea nui neljaks Premium liigasse jõudma Kuidas mõjutab Soome ralli ärajäämine Lõuna-Eesti võistlust? Reis Hispaania õitseb, lõhnab ja ootab turiste Reisi lühiuudised Maa Elu Nädala mõte: rohenäppude puhkepäevad Küsime spetsialistilt ⟩ Mida teha, kui kohtud linnas suure metsloomaga? Vargad himustasid taimekaitsevahendeid Esimene siloniide on kulla väärtusega (1) Kuidas telefoni abil keskkonnasõbralik kalaost teha? E-kaubandus aitab käsitöömeistritelgi hinge sees hoida Peipsi kaldal startis Lendav Laev Ilmajutt: helkivatel ööpilvedel on põnev ajalugu Paneme maasika salati sisse Mungalill ehib köögiviljaaeda (1) Kihlvedu tegi agronoomist lihaveisekasvataja Tartu Osa Vabaduse puiesteest läheb terveks juuliks autodele kinni (1) Alar Karis: Raadi on kaugel, Toome kaugemal veel (2) Toidujagajad hankisid külmiku ja laiendavad haaret Aivar Lainjärv sai teisel katsel vallavanemaks Tartu lühiuudised Kõhnade Eesti inimeste geenides peitus võti mõistmaks seda, miks mõned inimesed on paksud Tammeka vajab stabiilsemat mängupilti Fotod ⟩ Vaata kevade tärkamist läbi kaamera silma! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kadri Kaska, Maria Tolppa: Hiina interneti valitsemine ja suveräänsus

6 min lugemist
  • Hiina on taotlemas globaalset mõjuvõimu maailmas, sealhulgas küberruumis.
  • Riigi eesmärkide saavutamiseks rõhutakse «internetisuveräänsusele».
  • Lääneriigid rõhutavad, et riigid peavad säilitama vaba ligipääsu internetile.
Hiina «internetisuveräänsusele» tuleb alluda ka internetihiiul Google. FOTO: JASON LEE/REUTERS

Hiina nägemus küberruumist ja selle tulevikust erineb üsna põhimõtteliselt lääne huvidest ja väärtustest, kirjutavad NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse õigusosakonna juht Kadri Kaska ja sama osakonna teadur-analüütik Maria Tolppa.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hiina viimaste kümnendite edusammud majanduse ja uute tehnoloogiate arengu vallas ei ole saanud jääda märkamata. Majandusliku mõju kasvuga käib käsikäes kasvav poliitiline ambitsioon ja haare, mille strateegiline suund, motiivid ja dünaamika on olnud märksa hiilivama loomuga. Tänase tarkuse varal tuleb nentida, et oli vaid aja küsimus, mil Hiina kasvanud majanduslik ja poliitiline mõjuvõim viib riigi püüdluseni ka küberruumis jõujooni ümber mängida. Maailma suurim internetikasutajate arv, valitsuse toel sihikindlalt ja tulemuslikult arendatud kommunikatsiooni- ja innovatsioonitööstus, Ameerika Ühendriikidega võrdväärne kaal maailma tulusaimate internetifirmade koduriigina, aga ka märkimisväärne sõjaline ja luurevõimekus küberruumis ei jäta põhjust vähemaga leppida.

Hiina suhtumine küberruumi on olnud vastuoluline: ühest küljest tervitab riigi ametlik internetikontseptsioon internetti kui «inimliku tarkuse kontsentraati» ning innovatsiooni ja majandusedu võimaldajat, samal ajal suhtutakse sellesse umbusuga. Kui mõelda veel möödunud kümnendi algul (tasub meenutada araabia kevadet) üle ilma domineerinud usule – või, sõltuvalt vaatenurgast, hirmule –, et piirideta virtuaalne ruum sünnitab uue, piirideta maailmakorra, mis võtab ebademokraatlikelt valitsustelt võimu, on ootuspärane, et interneti reguleerimisse puutuv on Hiinas olnud erakordselt politiseeritud.

Erinevalt lääne tehnokraatlikust lähenemisest, mis on kohelnud internetti esmajoones tehnoloogilise keskkonnana, käsitab Hiina internetti ennekõike kui inforuumi, mida kaitseks «riigivõimu õõnestamise, riigi ühtsuse nõrgestamise või riigi au ja huvide kahjustamise eest» tuleb riiklikult rangelt korraldada ja kontrollida. Mööndes kodanike õigust sõnavabadusele ja internetile juurdepääsule, rõhutab Hiina oma riiklikust suveräänsusest ja jurisdiktsioonist tulenevat õigust korraldada küberruumi oma piirides omaenese reeglite järgi. Hiina «internetisuveräänsusele» tuleb alluda kõigil sealsel turul tegutseda soovijail, erandiks pole olnud ka globaalsed internetihiiud nagu Google ja Amazon.

03.06.2020 05.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto