Sisukord
Arter
Postimees
06.06.2020
Eesti Eestlased murravad Lätti, aga mitte enam viina järele Postimees tähistas eile 163. sünnipäeva tordi ja näitusega (4) Hea uudis tuleviku toidudetektiividele Leitud sõduri viimane lend (1) Majandus Elu on läinud paremaks ja lõbusamaks Börsiaktsiatele joosti tormi juba eelmisel aastal (1) Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Välismaa Aro Velmet: miks pole USA rassiline ebavõrdsus kadunud? (54) Venezuelas tiksub humanitaarpomm (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: «Tere jumalime, venda!» Aleksei Lotman: võitlus «metsiku» rannaga (1) Kuidas öelda: «Sinu elu loeb»? (25) Eksinud merehulkurid Kunstimaastikule puhtalt lehelt? Oodatust parem (1) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur (3) Sport Soome meistriliigaga liitunud HC Tallinn loodab olla teerajaja Loe ⟩ Kiri, mis hävitas legendaarse Lance Armstrongi karjääri (1) Eesti ainus proff, kes võistleb Verstappeni, Leclerci ja Alonsoga Soome ja Eesti hobisportlaste seas vohab doping (2) Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal! Merendus Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Merenduse lühiuudised AK Hannele Valkeeniemi: sada aastat dramaatikat, eraldi ja koos Ojaveer, Kiho, Saluri: mälestusi iseseisvuse taastulekust (1) EKI keelekool: «Ära mine närvi» (1) Jüri Saar: Ameerika antiiktragöödia (28) Kuidas anda hinnet elurikkusele? Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama? (7) Digikultuur. Mis saab eesti keelest digiajastul? (1) Vikerkaar loeb. Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust Mats Traadi ajamaastikud Baltisakslased sõja jalus (10) Võimas ja tüütu Kelle veri vannitorustikus? Nädala plaat: Tantsumasina motoorne essents Aja auk. Kadumise esteetika (1) Popkameeleoni mutatsioonid ja kauakestvad kompleksid Juurikas: valitsus ja medal (2) Juurikas: meedia viskleb krampides Arter Jaanus Rohumaa: Ma pole kunagi läinud kedagi vägisi ümber kasvatama, ammugi mitte õpetama Villade rajamine Hispaanias tekitas Swedbankis kahtlusi (6) Karu läks kõndima. Sest telekas olid ainult halvad uudised Purjetamine – kõige kallim viis jõuda kusagile tasuta Rabarber on Allikukivi veinitäht (1) Yamaha number 18. Pool aastat elust projektiratta peale 30 noort moegeeniust mürgeldab Effil (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rabarber on Allikukivi veinitäht

7 min lugemist
Rabarber on mõisa staar: vanast tuttavast koogi- ja moosimaterjalist sünnib Allikukivil Raili ja Roman Heina käe all hõrk suvine rabarberivein. "Tulge 13. juunil rabarberipäevale!" kutsub pererahvas külla.   FOTO: Urmas Luik

Sel pühapäeval alustavad Raili ja Roman Hein Allikukivi veinimõisas rabarberi korjamist. Järgmisel aastal valmib saagist rabarberivein, millest on saanud veinihäärberi kultusjook. Veinitegu on elustiil, ütlevad mõlemad ja kutsuvad 13. juunil huvilisi rabarberipäevale.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See oli seitse aastat tagasi nädal enne jaanipäeva, kui Raili ja Roman Hein tulid Pärnumaale Allikukivile ja said omaaegse kalevivabriku direktori Albert Zoepfeli suvehäärberi võtmed enda kätte.

IT-eksperdist Railist ja autohooldusprofist Romanist olid just saanud värsked suvemõisa omanikud.

«Kõik oli nii ilus ja õitses. Meelespead, võililled, karikakrad, pojengid,» meenutab Allikukivi veinimõisa perenaine pere esimest suvist kohtumist punastest tellistest majailuduse, maalilise pargiroheluse ja õitsva heinamaaga.

«See on siin üldse kõige ägedam aeg,» nendib ta ja räägib paari aasta tagustest Aasia turistidest, kes olid jaanieelselt kõrgeks kasvanud rohuga heinamaast nii suures vaimustuses, et võtsid nõuks seal hullata nagu väikesed lapsed. Muuseas, sealt jagub praegu heina ka naabertalu loomadele, märgib perenaine, kui tuleme rabarberiistandusest ja jalutame vanal pargialleel sealt mööda.

Uitmõtet suvekodust või üldse maaelust oli Raili juba ammu südames kandnud. Esialgu otsis pere midagi saja kilomeetri raadiuses Tallinnast. Et ikka sõbrad jõuaks külla rohkem kui vaid korra aastas. Kuid muudestki märkidest tundus mõlemale, et elu suunab kuidagi maa poole. Kuigi kumbki polnud veel neljakümnenegi, vaatasid nad näiteks «Maahommikut» ja «Prillitoosi». Linnatööd olid mõlemad samuti pikalt rabanud – ja ikka ju kellegi teise hüvanguks. Aga me ise?! «Ühel õhtul istusin hajameelselt arvutis, lappasin kinnisvaraportaale ja otsing andis Allikukivi kuulutuse ette,» kirjeldab naine elumuutvat juhust.

Saarde vald oli pannud ülemöödunud sajandi teisel poolel ehitatud ning hiljem aastakümneid rahvamajale ja koolile ulualust pakkunud häärberi oksjonile. Heinad kirjutasid kohe vallavalitsusse, käisid kohal uudistamas, tegid pakkumise ja eneselegi ootamatult osutusid võitjaks. Pall läks kiiresti veerema.

05.06.2020 08.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto