Sisukord
AK
Tänane leht
06.06.2020
Eesti Eestlased murravad Lätti, aga mitte enam viina järele Postimees tähistas eile 163. sünnipäeva tordi ja näitusega (4) Hea uudis tuleviku toidudetektiividele Leitud sõduri viimane lend (1) Majandus Elu on läinud paremaks ja lõbusamaks Börsiaktsiatele joosti tormi juba eelmisel aastal (1) Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Välismaa Aro Velmet: miks pole USA rassiline ebavõrdsus kadunud? (54) Venezuelas tiksub humanitaarpomm (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: «Tere jumalime, venda!» Aleksei Lotman: võitlus «metsiku» rannaga (1) Kuidas öelda: «Sinu elu loeb»? (25) Eksinud merehulkurid Kunstimaastikule puhtalt lehelt? Oodatust parem (1) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur (3) Sport Soome meistriliigaga liitunud HC Tallinn loodab olla teerajaja Loe ⟩ Kiri, mis hävitas legendaarse Lance Armstrongi karjääri (1) Eesti ainus proff, kes võistleb Verstappeni, Leclerci ja Alonsoga Soome ja Eesti hobisportlaste seas vohab doping (2) Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal! Merendus Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Merenduse lühiuudised AK Hannele Valkeeniemi: sada aastat dramaatikat, eraldi ja koos Ojaveer, Kiho, Saluri: mälestusi iseseisvuse taastulekust (1) EKI keelekool: «Ära mine närvi» (1) Jüri Saar: Ameerika antiiktragöödia (29) Kuidas anda hinnet elurikkusele? Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama? (7) Digikultuur. Mis saab eesti keelest digiajastul? (1) Vikerkaar loeb. Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust Mats Traadi ajamaastikud Baltisakslased sõja jalus (10) Võimas ja tüütu Kelle veri vannitorustikus? Nädala plaat: Tantsumasina motoorne essents Aja auk. Kadumise esteetika (1) Popkameeleoni mutatsioonid ja kauakestvad kompleksid Juurikas: valitsus ja medal (2) Juurikas: meedia viskleb krampides Arter Jaanus Rohumaa: Ma pole kunagi läinud kedagi vägisi ümber kasvatama, ammugi mitte õpetama Villade rajamine Hispaanias tekitas Swedbankis kahtlusi (6) Karu läks kõndima. Sest telekas olid ainult halvad uudised Purjetamine – kõige kallim viis jõuda kusagile tasuta Rabarber on Allikukivi veinitäht (1) Yamaha number 18. Pool aastat elust projektiratta peale 30 noort moegeeniust mürgeldab Effil (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama?

6 min lugemist
Tugeva populatsioonibaasiga laanerähn on äärmiselt efektiivne üraskite hävitaja. Suurema üraskipuhangu korral võib tema arvukus ka kiiresti mitmekordistuda, mis võimendab ka kahjurite kontrolli. FOTO: Wikimedia Commons

Kevadise linnurahu ajale langevate, üraskitõrjega põhjendatud raiete taustal on kõlanud väited, nagu ei suudaks linnud meie metsade päästmisega toime tulla, sest neid ei ole piisavalt palju. Ammugi siis veel laanerähni, kelle arvukus on nii väike, et tema abile ei saa metsamees loota.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuna tegelen lindudega iga päev, pean vajalikuks öelda paar sõna laanerähni kohta, selgitades, mida ta suudab, kui palju neid on ning milline on liigi koht metsas. Ja kas see liik on saanud kriitikat asja eest või võiks metsaomanik siiski rähni abile loota.

Eestis pesitseb 2000–4000 laanerähnipaari ja nende arvukus on hakanud langema [1]. Talviti on meie metsades 5000 – 10 000 isendit. On seda vähe või palju? Vastus sõltub vaatenurgast: metsamajandajale on seda vähe, sest suurem hulk suudaks üraskeid tõhusamalt ohjeldada. Linnuökoloogina ütlen, et neid on täpselt nii palju, kui meie metsad praegu võimaldavad. Laanerähn eelistab elada vanas kuusikus, kus on elusaid puid, kuid ka surnuid või surevaid puid, Euroopas eelkõige üle saja aasta vanustes kuusikutes, kus puude läbimõõt rinna kõrgusel on 20–50 cm [2].

Kuna selliseid metsi on nii meil kui ka Skandinaavias viimase sajandi jooksul intensiivse metsamajandamise tagajärjel märgatavalt vähemaks jäänud, on kahanemas ka laanerähnide võimalused. Seega on väitel, et laanerähn ei suuda võitluses üraskitega tuge pakkuda, tõetera sees, kuid ei tohi unustada, et liigi arvukust ohustab eelkõige just senine metsanduspraktika [3], mille tõttu on liigi arvukus näiteks Rootsis ja Soomes [4], kuid ka meil [14] kiiresti vähenenud.

Kui võimekas on laanerähn üraskisõjas?

Lühike vastus: tegu on väga tõhusa üraskisööjaga. On teada, et rähnidel on oluline roll üraskite ohjeldamisel, eriti selgelt on seda täheldatud üraskipuhangute piirkondades [4]. Eestis ei ole laanerähnide toitumist uuritud, kuid põhjanaabrite ja Kesk-Euroopa metsades on liik võimaliku üraskihävitajana luubi all.

Laanerähni üraskisöömine sõltub aastaajast, kuid keskmiselt on 75 protsenti, sageli koguni 90 protsenti laanerähni toidust erinevad üraskid [4]: Soomes vahetult enne pesitsuse algust lausa 96,8 protsenti, neist 78,5 protsenti küpsetes kuusikutes elavad üraskid [5]. Kui pesitsusvälisel ajal toituvad laanerähnid väheste eranditega ainult okaspuudel elavatest üraskitest, siis pesitsusajal ka siklaste vastsetest [2]. Rähnide mõju-uuringuid koondava analüüsi kohaselt on laanerähn tõhusaim üraskite arvukuse piiraja – võrreldes metsa tavaolekuga võib laanerähni arvukus üraskikoldes kasvada kuni 44,8 korda ning nad hävitavad kuni 98 protsenti üraskitest [6].

05.06.2020 08.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto