Sisukord
AK
Postimees
06.06.2020
Eesti Eestlased murravad Lätti, aga mitte enam viina järele Postimees tähistas eile 163. sünnipäeva tordi ja näitusega (4) Hea uudis tuleviku toidudetektiividele Leitud sõduri viimane lend (1) Majandus Elu on läinud paremaks ja lõbusamaks Börsiaktsiatele joosti tormi juba eelmisel aastal (1) Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Välismaa Aro Velmet: miks pole USA rassiline ebavõrdsus kadunud? (54) Venezuelas tiksub humanitaarpomm (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: «Tere jumalime, venda!» Aleksei Lotman: võitlus «metsiku» rannaga (1) Kuidas öelda: «Sinu elu loeb»? (25) Eksinud merehulkurid Kunstimaastikule puhtalt lehelt? Oodatust parem (1) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur (3) Sport Soome meistriliigaga liitunud HC Tallinn loodab olla teerajaja Loe ⟩ Kiri, mis hävitas legendaarse Lance Armstrongi karjääri (1) Eesti ainus proff, kes võistleb Verstappeni, Leclerci ja Alonsoga Soome ja Eesti hobisportlaste seas vohab doping (2) Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal! Merendus Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Merenduse lühiuudised AK Hannele Valkeeniemi: sada aastat dramaatikat, eraldi ja koos Ojaveer, Kiho, Saluri: mälestusi iseseisvuse taastulekust (1) EKI keelekool: «Ära mine närvi» (1) Jüri Saar: Ameerika antiiktragöödia (28) Kuidas anda hinnet elurikkusele? Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama? (7) Digikultuur. Mis saab eesti keelest digiajastul? (1) Vikerkaar loeb. Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust Mats Traadi ajamaastikud Baltisakslased sõja jalus (10) Võimas ja tüütu Kelle veri vannitorustikus? Nädala plaat: Tantsumasina motoorne essents Aja auk. Kadumise esteetika (1) Popkameeleoni mutatsioonid ja kauakestvad kompleksid Juurikas: valitsus ja medal (2) Juurikas: meedia viskleb krampides Arter Jaanus Rohumaa: Ma pole kunagi läinud kedagi vägisi ümber kasvatama, ammugi mitte õpetama Villade rajamine Hispaanias tekitas Swedbankis kahtlusi (6) Karu läks kõndima. Sest telekas olid ainult halvad uudised Purjetamine – kõige kallim viis jõuda kusagile tasuta Rabarber on Allikukivi veinitäht (1) Yamaha number 18. Pool aastat elust projektiratta peale 30 noort moegeeniust mürgeldab Effil (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Võimas ja tüütu

3 min lugemist
Kirjanik Witold Gombrowicz ja tema abikaasa Rita Gombrowicz. FOTO: Erakogu

Witold Gombrowicz (1904–1969) on üks paremaid kirjanikke. Hea kirjaniku üks tunnuseid on ka, et teda saab tsiteerida. Kasvõi näiteks Facebooki postitada. Paned healt kirjanikult jälle järjekordse lause Facebooki ja laigid tulevad. Alati küll mitte väga palju, aga mõni ikka. Hea kirjanik päästab päeva.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui võtad kätte Gombrowiczi raamatu, siis teeb see postitamissoovi mõttes isegi liigagi rahutuks. Tundub, et iga teist lauset tahaks edasi anda. Aga selline asi väsitaks ju Facebooki-sõbrad ära. Nii et Gombrowiczi lugemine on selles mõttes natuke ohtlik ka, see võib minna teistele tüütuks... ja jälle ta tuleb oma Gombrowiczi tsitaadiga.

Minu esimene kokkupuude Gombrowicziga oli 1990. aastate lõpus, kui «Avatud Eesti» sarjas ilmus tema «Päevaraamat», mida paljud peavad üldse tema loomingu tipp-punktiks, ja mulle tundub, et see võib täiesti nii olla. Vaatasime sõbraga neil hämaratel aegadel raamatupoes meile tuntumate autorite kõrval selle tookord tundmatu poolaka nimega raamatuselga ja tegime selle nime ja oleku üle nalja – Gombrowicz tundus vanamehe nimi ja kindlasti kellegi sellise nimi, keda kindlasti lugeda ei tahaks ega ka suhestuda inimestega, kes võiksid tahta.

Hiljem selgus aga muu ja hoopis vastupidine – Gombrowicz on noorus ise. Oma väljakutsuvalt tormakuselt meenutab tema debüütromaan «Ferdydurke» enim vast prantsuse imelast Arthur Rimbaud’d (seda eellaste osas) ja ilmselt siis ka punkrokki (järglaste osas). 1960. aastate lõpus, aasta enne surma oleks Gombrowicz äärepealt Nobeli saanud, aga õnneks ei saanud.

«Ferdydurke» puhul öeldakse ikka, et see on raamat ebaküpsusest. Sellisele teemapüstitusele fokuseerimine tõstab mingis mõttes esile Gombrowiczi kui mõttekirjaniku. On ka öeldud, et Gombrowicz on mõttekirjanik ja filosoof. Ja seda ta ilmselt ka on.

05.06.2020 08.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto