Sisukord
AK
Postimees
06.06.2020
Eesti Eestlased murravad Lätti, aga mitte enam viina järele Postimees tähistas eile 163. sünnipäeva tordi ja näitusega (4) Hea uudis tuleviku toidudetektiividele Leitud sõduri viimane lend (1) Majandus Elu on läinud paremaks ja lõbusamaks Börsiaktsiatele joosti tormi juba eelmisel aastal (1) Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Välismaa Aro Velmet: miks pole USA rassiline ebavõrdsus kadunud? (54) Venezuelas tiksub humanitaarpomm (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: «Tere jumalime, venda!» Aleksei Lotman: võitlus «metsiku» rannaga (1) Kuidas öelda: «Sinu elu loeb»? (25) Eksinud merehulkurid Kunstimaastikule puhtalt lehelt? Oodatust parem (1) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur (3) Sport Soome meistriliigaga liitunud HC Tallinn loodab olla teerajaja Loe ⟩ Kiri, mis hävitas legendaarse Lance Armstrongi karjääri (1) Eesti ainus proff, kes võistleb Verstappeni, Leclerci ja Alonsoga Soome ja Eesti hobisportlaste seas vohab doping (2) Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal! Merendus Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Merenduse lühiuudised AK Hannele Valkeeniemi: sada aastat dramaatikat, eraldi ja koos Ojaveer, Kiho, Saluri: mälestusi iseseisvuse taastulekust (1) EKI keelekool: «Ära mine närvi» (1) Jüri Saar: Ameerika antiiktragöödia (28) Kuidas anda hinnet elurikkusele? Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama? (7) Digikultuur. Mis saab eesti keelest digiajastul? (1) Vikerkaar loeb. Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust Mats Traadi ajamaastikud Baltisakslased sõja jalus (10) Võimas ja tüütu Kelle veri vannitorustikus? Nädala plaat: Tantsumasina motoorne essents Aja auk. Kadumise esteetika (1) Popkameeleoni mutatsioonid ja kauakestvad kompleksid Juurikas: valitsus ja medal (2) Juurikas: meedia viskleb krampides Arter Jaanus Rohumaa: Ma pole kunagi läinud kedagi vägisi ümber kasvatama, ammugi mitte õpetama Villade rajamine Hispaanias tekitas Swedbankis kahtlusi (6) Karu läks kõndima. Sest telekas olid ainult halvad uudised Purjetamine – kõige kallim viis jõuda kusagile tasuta Rabarber on Allikukivi veinitäht (1) Yamaha number 18. Pool aastat elust projektiratta peale 30 noort moegeeniust mürgeldab Effil (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mats Traadi ajamaastikud

5 min lugemist
Mats Traat keerutamas oma kolleegi Heino Kiige kulme. FOTO: Peeter Langovits

Need kaks raamatut ilmusid läinud aasta lõpus ja pidid avalikule esitlusele tulema kirjanike liidu kirjandusliku kolmapäeva raames jaanuaris. Autor oli palunud mind esitlust sisse juhatama. Esimesel korral see ei õnnestunud eeskõnelejale päeva sobimatuse tõttu. Teiseks korraks oli kuri viirus jõudnud meiegi õuele ja Traadi teosed ikka ristseteta. Nüüd, pool aastat hiljem märkan, et Traati pole märgatudki.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kriitikute – seisus kui niisugune ise ähmastunud – uuel põlvkonnal on oma maitse ja lemmikud. Ometi on Mats Traat Tammsaare, Ristikivi ja Krossi järel üks eesti suurimaid eepikuid. On olnud luuleski ilmategija. Kuigi kuuekümnendate põlvkonna eliidilt, aastate poolest küll vanaduse veerele jõudnud veel elavatelt kirjanikelt ilmub igal aastal mõni tähelepanuväärne teos, jääb ümbritsevast vaikusest mulje, et tegemist on autsaideritega.

Traadi viimane luulekogu ja algkäsikirjast esmatrükini jõudnud esikromaan asetuvad praeguse kirjandusvälja keskmesse, pakkudes võimaluse kohtuda sõna- ja mõttekujunditesse valatud eetilise ja eksistentsiaalse kõrgepingega, mis on olnud Mats Traadi loomingu läbivaid tunnusjooni. Traadi ajaluulel, mis ulatub tänase päeva skeptilis-iroonilistest kommentaaridest sajandi(te)tagusesse sügavikku, taustaks ikka ajatuse kaalukausid ja vihid, on selgelt ruumiline mõõde.

Einsteinist alates teame, et aeg saab olla ainult koos ruumiga (aeg kui ruumi neljas mõõde), ent aega suletud ning seda teadvustava inimese kronoloogiast täidetud elu lähtub kohast (resp. ruumist). Kohamäärustes peegelduvad või neid ümbritsevad ajamäärused, mistõttu kohalikud maastikud on ühtlasi kirjeldatavad ajamaastikena. Eksistents ise on kohalolu, «eile» tähistab ühtlasi läbielatud kaugust, «homme» aga avatud ja veel määratlemata võimalust, seejuures koguni võimalust «kohatuseks» kohast ilmajäämise, aga ka sobimatuse mõttes.

05.06.2020 08.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto