Sisukord
AK
Postimees
06.06.2020
Eesti Eestlased murravad Lätti, aga mitte enam viina järele Postimees tähistas eile 163. sünnipäeva tordi ja näitusega (4) Hea uudis tuleviku toidudetektiividele Leitud sõduri viimane lend (1) Majandus Elu on läinud paremaks ja lõbusamaks Börsiaktsiatele joosti tormi juba eelmisel aastal (1) Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Välismaa Aro Velmet: miks pole USA rassiline ebavõrdsus kadunud? (54) Venezuelas tiksub humanitaarpomm (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: «Tere jumalime, venda!» Aleksei Lotman: võitlus «metsiku» rannaga (1) Kuidas öelda: «Sinu elu loeb»? (25) Eksinud merehulkurid Kunstimaastikule puhtalt lehelt? Oodatust parem (1) Urmas Nemvalts: päeva karikatuur (3) Sport Soome meistriliigaga liitunud HC Tallinn loodab olla teerajaja Loe ⟩ Kiri, mis hävitas legendaarse Lance Armstrongi karjääri (1) Eesti ainus proff, kes võistleb Verstappeni, Leclerci ja Alonsoga Soome ja Eesti hobisportlaste seas vohab doping (2) Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal! Merendus Meelelahutuslaevandus otsib uut sisu Merenduse lühiuudised AK Hannele Valkeeniemi: sada aastat dramaatikat, eraldi ja koos Ojaveer, Kiho, Saluri: mälestusi iseseisvuse taastulekust (1) EKI keelekool: «Ära mine närvi» (1) Jüri Saar: Ameerika antiiktragöödia (28) Kuidas anda hinnet elurikkusele? Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama? (7) Digikultuur. Mis saab eesti keelest digiajastul? (1) Vikerkaar loeb. Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust Mats Traadi ajamaastikud Baltisakslased sõja jalus (10) Võimas ja tüütu Kelle veri vannitorustikus? Nädala plaat: Tantsumasina motoorne essents Aja auk. Kadumise esteetika (1) Popkameeleoni mutatsioonid ja kauakestvad kompleksid Juurikas: valitsus ja medal (2) Juurikas: meedia viskleb krampides Arter Jaanus Rohumaa: Ma pole kunagi läinud kedagi vägisi ümber kasvatama, ammugi mitte õpetama Villade rajamine Hispaanias tekitas Swedbankis kahtlusi (6) Karu läks kõndima. Sest telekas olid ainult halvad uudised Purjetamine – kõige kallim viis jõuda kusagile tasuta Rabarber on Allikukivi veinitäht (1) Yamaha number 18. Pool aastat elust projektiratta peale 30 noort moegeeniust mürgeldab Effil (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: «Ära mine närvi»

2 min lugemist
  • Sõna «närv» on laenatud saksa keele vahendusel ladina keelest
  • Selle kõrval on kasutusel olnud ka eesti keele omasõna «erk»
  • Üks varasemaid sõnu närvi kohta on olnud «pudusoon»
Tiina Laansalu, Eesti Keele Instituudi teadusjuht FOTO: EKI

See Metsakutsu laulu pealkiri koosneb meile kõigile arusaadavatest eesti keele sõnadest. Vaatame neid sõnu korraks lähemalt.

Ära ja minema lähtuvad põlistest uurali tüvedest, mida peetakse rohkem kui 6000 aastat vanaks. Uurali tüvedele tugineb meie vanim omasõnade rühm, kirjutab Eesti Keele Instituudi teadusjuht Tiina Laansalu.

Närv on aga paarisaja aasta tagune laen saksa keelest – Nerv ’närv’. Algselt pärineb see sõna ladina keelest – nervus ’soon, lihas, närv’.

Omasõnana on eesti keeles kasutusel olnud ka erk. Kui paljud teavad aga, et närvi ja ergu asemel on kasutatud ka sõna pudusoon?

Näiteks 1878. aasta kooliõpikus «Looduse lugu kahes jaus Eesti rahwa koolidelle ja igale looduse söbrale» leiame peatüki «Pudusooned ja meeled». Peatükk algab nii:

Kui kiudliha liikuma peab, siis annawad talle seda pudusooned teada. Need on õige peenikesed, läikiwad kiud, mis terwe keha sees leida on. Pää-luu ja selgroo-õõs on nendega täidetud, ja säält lähewad nad kui oksad puust ihusse laiali. Seega saadawad pudusooned liigutamist korda.

Pudusooned aga saadawad ka tundmist korda. Igal pool ihu naha all on pudusooned; puudub nüüd midagi ihu külge, siis tunneme seda pudusoonte waral. Nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja tundmine sünnib pudusoonte waral; need on inimese kui elaja 5 meelt.

Võimalik, et tegu on 19. sajandi teise poole keelemeeste sõnaloomega, mis põhineb murdekeelel. «Eesti murrete sõnaraamatu» järgi on sõna registreeritud näiteks Karuse kihelkonnas: pudusooned ‘väiksemad sooned’. Pudu tähendabki siin midagi väikest nagu ka sõnades pudukaup ‘väiksem kaup’, pudulojus ~ puduloom ‘(väiksem) koduloom’, samuti murdesõnades pudu-padu ‘pudi-padi’ ja pudujuur ‘narmasjuur’. Keeles püsima pudusoon siiski ei jäänud.

Sõna närv on «Eesti murrete sõnaraamatu» andmeil murdesõnavaras küll uus (eks mõiste ise oli samuti küllaltki uus), kuid selle kasutus on registreeritud juba igal murdealal.

Laensõna närv on eesti keeles sedavõrd hästi kohanenud, et keegi ei pea seda täpitähelist ja astmevahelduslikku sõna sobimatuks võõrkehaks. Sõna on andnud ka hulganisti tuletisi ja liitsõnu: närviline, närvitsema, kolmiknärv, istmikunärv, lavanärv, närviarst, närvihaige, närvikava, närvikulu, närvikõdi, närvisüsteem, närvivapustus jne.

Eeltoodu on hea näide sellest, kuidas teisest keelest üle võetud sõna on kodustatud täielikult eesti keele süsteemi. Sõnade laenamine on loomulik. Seega, ärgem mingem närvi, kui uued laensõnad aeg-ajalt meie keelde sulanduvad. Peaasi, et säilib eesti keele kõla ja omapära.

Seotud lood
05.06.2020 08.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto