EKI keelekool: «Ära mine närvi»

  • Sõna «närv» on laenatud saksa keele vahendusel ladina keelest
  • Selle kõrval on kasutusel olnud ka eesti keele omasõna «erk»
  • Üks varasemaid sõnu närvi kohta on olnud «pudusoon»
Tiina Laansalu, Eesti Keele Instituudi teadusjuht FOTO: EKI

See Metsakutsu laulu pealkiri koosneb meile kõigile arusaadavatest eesti keele sõnadest. Vaatame neid sõnu korraks lähemalt.

Ära ja minema lähtuvad põlistest uurali tüvedest, mida peetakse rohkem kui 6000 aastat vanaks. Uurali tüvedele tugineb meie vanim omasõnade rühm, kirjutab Eesti Keele Instituudi teadusjuht Tiina Laansalu.

Närv on aga paarisaja aasta tagune laen saksa keelest – Nerv ’närv’. Algselt pärineb see sõna ladina keelest – nervus ’soon, lihas, närv’.

Omasõnana on eesti keeles kasutusel olnud ka erk. Kui paljud teavad aga, et närvi ja ergu asemel on kasutatud ka sõna pudusoon?

Näiteks 1878. aasta kooliõpikus «Looduse lugu kahes jaus Eesti rahwa koolidelle ja igale looduse söbrale» leiame peatüki «Pudusooned ja meeled». Peatükk algab nii:

Kui kiudliha liikuma peab, siis annawad talle seda pudusooned teada. Need on õige peenikesed, läikiwad kiud, mis terwe keha sees leida on. Pää-luu ja selgroo-õõs on nendega täidetud, ja säält lähewad nad kui oksad puust ihusse laiali. Seega saadawad pudusooned liigutamist korda.

Pudusooned aga saadawad ka tundmist korda. Igal pool ihu naha all on pudusooned; puudub nüüd midagi ihu külge, siis tunneme seda pudusoonte waral. Nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja tundmine sünnib pudusoonte waral; need on inimese kui elaja 5 meelt.

Võimalik, et tegu on 19. sajandi teise poole keelemeeste sõnaloomega, mis põhineb murdekeelel. «Eesti murrete sõnaraamatu» järgi on sõna registreeritud näiteks Karuse kihelkonnas: pudusooned ‘väiksemad sooned’. Pudu tähendabki siin midagi väikest nagu ka sõnades pudukaup ‘väiksem kaup’, pudulojus ~ puduloom ‘(väiksem) koduloom’, samuti murdesõnades pudu-padu ‘pudi-padi’ ja pudujuur ‘narmasjuur’. Keeles püsima pudusoon siiski ei jäänud.

Sõna närv on «Eesti murrete sõnaraamatu» andmeil murdesõnavaras küll uus (eks mõiste ise oli samuti küllaltki uus), kuid selle kasutus on registreeritud juba igal murdealal.

Laensõna närv on eesti keeles sedavõrd hästi kohanenud, et keegi ei pea seda täpitähelist ja astmevahelduslikku sõna sobimatuks võõrkehaks. Sõna on andnud ka hulganisti tuletisi ja liitsõnu: närviline, närvitsema, kolmiknärv, istmikunärv, lavanärv, närviarst, närvihaige, närvikava, närvikulu, närvikõdi, närvisüsteem, närvivapustus jne.

Eeltoodu on hea näide sellest, kuidas teisest keelest üle võetud sõna on kodustatud täielikult eesti keele süsteemi. Sõnade laenamine on loomulik. Seega, ärgem mingem närvi, kui uued laensõnad aeg-ajalt meie keelde sulanduvad. Peaasi, et säilib eesti keele kõla ja omapära.

Seotud lood
05.06.2020 08.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto