Jürgen Aosaar: usalduskriis metsanduses

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar. FOTO: Erakogu

Kas ühiskond peaks metsa teemal usaldama eksperte või arvajaid, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Palju kasutatud ütlus «head kriisi ei tohi raisku lasta» kehtib ka praegu. Ajaks, mil suurem koroonapuhang Eestisse jõudis, oli usalduskriis metsanduses kestnud juba üle kolme aasta. Jah, julgen viimastel aastatel metsanduses toimunu kohta kasutada sõna «kriis», sest kuidas teisiti nimetada seda, et läheb juba neljas aasta metsanduses ja metsasektoris töötavate inimeste avaliku materdamise ja usaldamatuse õhkkonna külvamise tähe all. Mida kõike pole selle aja jooksul ette heidetud! Ja hoolimata sellest, et suur osa meie metsast on kaitse all ning mets on meie riigi toimimiseks majanduslikult ülitähtis suureneva tagavaraga taastuvressurss, millega haritud metsandusinimesed oskavad hästi ringi käia, arvab mingi osa ühiskonnast, et meie metsamehi ei saa usaldada.

Metsandusest «teavad» ja julgevad arvata väga paljud ning põhjapaneva järelduse tegemiseks metsade majandamise kohta piisab vaid trafaretist: «Viimasel kümnendil on võimsalt üle raiutud ka Eesti metsi ja kuigi statistikat on väänatud selle varjamiseks, siis lageraielangid kõikjal meie ümber räägivad sellest meile iga päev.» (L. Tõnspoeg, 22. mai 2020, ERR). Samasuguse pädevusastmega tekste on viimastel aastatel ajalehtedes ilmunud lugematult, sotsiaalmeedias toimuvast pole mõtet rääkidagi. Arvamuse avaldamise ja kujundamise retsept on lihte: pildista, jaga, kommenteeri! Ja peakski olema ilmeksimatult selge – mets saab kohe otsa!

06.06.2020 09.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto