Lapse tujukuse taga võib peituda unehäire

Unes rääkimist ja kõndimist, unepaanikat, hammaste krigistamist, öist voodimärgamist võib mingil eluperioodil esineda enam kui pooltel lastel. Need on enamasti kahjutud ja isemööduvad episoodid ja mõjutavad rohkem teiste pereliikmete kui lapse enda ööund. FOTO: Shutterstock

Vanemad kurdavad sageli, et laps magab rahutult ja ärkab öö jooksul korduvalt. Kui lisaks esineb norskamist, nohisemist, raskendatud ja häälekat hingamist koos hingamispausidega, higistamist ja siplemist, viitab see sulguslikule uneapnoele ning tuleks pöörduda arsti poole, ütleb Tallinna lastehaigla lastearst ja lasteneuroloog Kadi Veri.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Arsti tuleks külastada, kui uni on tunduvalt häiritud enam kui kolme kuu jooksul ja lisanduvad halvast unekvaliteedist tingitud päevased kaebused. Kui uni on häiritud pikema aja jooksul, võib lisaks päevasele väsimusele ja unisusele muutuda lapse söögiisu ja/või kehakaal, esineda sagedased pea- või kõhuvalud ning viirushaigestumised.

08.06.2020 10.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto