Sisukord
Maa Elu
Postimees
11.06.2020
Eesti Tallinnas nõuti võrdset kohtlemist (22) Haigekassa lasi läbi ravirahapettusi (3) Eesti lühiuudised Aadrilaskmine Põlva haiglas ehk Kuidas uus juht jagas töötajatele haigekassa tüssamise näpunäiteid (5) Linn otsib sadama trammiliini projekteerijat Lihula tulistaja palus vabandust (1) Ratas: see on mõistlik, et prokuratuur uurib (1) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti Pank: aasta lõpuks tõuseb töötus üle 13 protsendi Välismaa Palme mõrvajuurdlus päädis pettumusega Põhja-Jäämerd ähvardav kütuseleke pani Putini tegutsema (2) Välismaa lühiuudised Rassiprotestid viivad tippajakirjanike ametist lahkumiseni (35) Arvamus Juhtkiri: tragikoomilised kirjad Põlvast Mihkel Kunnus: parteilase au on truudus (8) Leon Glikman: nõukogude õiguse taaselustamise katse (12) Ilmar Tomusk: avalik teave olgu avalikkusele arusaadav (5) Andres Metsoja: digiriigi järgmine tiigrihüpe (4) Helen Sooväli-Sepping: meid ümbritsev ruum on muutunud (3) Kultuur Kunstiga ajas edasi või tagasi? Šiki moekeisri friigisõu Sport Ligi 20 aastat ja 107 mängu koondises: putsad varna riputanud Kaire Palmaru on kui Eesti naistejalgpalli elav ajalugu Kihutamisnäljas Jüri Vips: istuksin meelsasti kohe autosse, vahet pole millisesse WRC promootor: Lõuna-Eesti ralli võib jõuda tänavu MM-sarja Miks naasis Vassiljev Euroopa tippliigast Eestisse? Märgiline Sardiinia ehk Kuidas Tänak-Järveoja lõpetasid eestlaste peaaegu 13 aastat kestnud võidupõua Maa Elu ÜLESKUTSE: Näidake oma laste mängumaju Kanade võtmisel tuleb end loomapidajaks registreerida (2) Taimekaitsevahendite jäägid jätsid ettevõtte mahetunnustuseta Restoran pani Eesti tuiksoonele püsti kanamaja Kas erametsa tohib minna telkima või marjule? Tiik või bassein? Kummalgi oma eelised Miks naabril on ilusam muru? Ilmajutt: äike ja selle ohud Punapeet sobib söögiks ja joogiks Lopsaka lilleampli saladus peitub väetamises Suurte metsatulekahjude võimalikkus Eestis muutub järjest tõenäolisemaks (2) Tartu Hotellides haigutab aasta kõige magusamal ajal tühjus Karin Bachmann: vaba aju puiestee (2) Ruth Kalda: suvi ja viirused Lasteaiatasu Tartus ei tõuse Tartu lühiuudised Võnnu keskkooli lõpuaktusest valmib telesaade Näitus seab aukohale kunstimuuseumi rajaja Bigbanki uuel peatreeneril on siht silme ees ja häid kogemusi varnast võtta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Suurte metsatulekahjude võimalikkus Eestis muutub järjest tõenäolisemaks

3 min lugemist
Tänavune suurim metsatulekahju lõõmas mai viimasel nädalavahetusel Klooga rabas 120 hektaril. FOTO: Sander Ilvest/Postimees

Üleilmset kliimasoojenemist arvestades ja teadusuuringutele tuginedes on saanud selgeks, et peame Eestiski valmis olema mastaapseteks metsatulekahjudeks, sest kõik märgid näitavad nende puhkemise ohu kasvamist.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tänavune kevad on olnud põuane ja tuuline ning esimesed suuremad metsapõlengud on juba aset leidnud, neist suurim lõõmas mai viimasel nädalavahetusel Klooga rabas 120 hektaril. Üldse on tänavu tuli valla pääsenud paarisajal metsahektaril.

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid märkis, et kliimauuringud annavad tunnistust sellest, et kliimamuutused on nn metsahäiringute otsene põhjus, nende seas tulekahjudki, ent sinna saab liigitada ka tormid, putukakahjustused, seenhaigused jne.

Mets olgu elujõuline

„Kõrge temperatuur, vähe sademeid ja tugevad tuuled on metsapõlengute peamised tekke- ja levikupõhjused. Teadlaste uuringud näitavad selgelt, et parasvöötmes, kus asub Eesti, muutuvad tingimused järjest sarnasemaks kesk- ja Lõuna-Euroopa tingimustega,” kirjeldas Marek Metslaid olukorda. „Seega kõik tingimused selleks, et kui metsas on tuli valla pääsenud, saab see kiirelt levida. Viimase aja talved on olnud üsna lumevaesed, kevaditi on põhjavee tase väga madal, looduslikku vett maapinnas napilt ja nii oligi aja küsimus, mil kusagil kahjutuli levima pääseb.”

Metslaid on seda meelt, et eriti suvisel ajal ja ekstreemsetes ilmastikuoludes peame suurendama valmisolekut astuda vastu maastiku- ja metsapõlengutele. Tema soovitus on kliimamuutuste mõju leevendamiseks hoolitseda selle eest, et metsad oleksid elujõulised ja terved, ei oleks n-ö vastuvõtlikud tormidele, putukarünnetele ja muudele kliima soojenemisest tingitud loodusjõududele.

10.06.2020 12.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto