Leon Glikman: nõukogude õiguse taaselustamise katse

Leon Glikman. FOTO: Mihkel Maripuu

Plaanitava haldustrahvimenetluse puhul ei lähtuta tõendite kogumisel enam kriminaalmenetluses kehtivatest garantiidest, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Avalikul võimul ja koroonaviirusel on kaks sarnasust: mõlemal on tung laieneda ning kumbki ei adu, et nende eksistents on võimalik vaid tänu neile ressurssi andvatele inimestele, sestap tehaksegi viimaste elu võimalikult raskeks.

Üks võimu kindlustamise abinõu on hirmufooni ärakasutamine. Nii võeti vastu hädaolukorra seaduse muudatus, mille järgi antakse haldusorganitele laiad volitused isiku põhiõigusi piirata. Teine trikk on euroregulatsiooni kaardi väljakäimine, panustades inimeste teadmatusele.

Direktiive rakendatakse meil õhinaga siis, kui need piiravad isiku õigusi või teevad muul moel elu ebamugavaks. Neid, mis on mõeldud isiku õiguste kaitseks, loetakse meil pahatihti õigusruumi mittesobivaks. Näiteks direktiivi, mis fikseerib isiku elementaarse õiguse tutvuda tema vahistamise aluseks olevate tõenditega, pole Eestis sisuliselt rakendatud. Direktiividega õigustatakse samuti uut õigusloomealast monstrumit – haldustrahvimenetlust, mis pöörab kogu senise menetluskorra pea peale.

10.06.2020 12.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto