Sisukord
Majandus
Postimees
11.06.2020
Eesti Tallinnas nõuti võrdset kohtlemist (22) Haigekassa lasi läbi ravirahapettusi (3) Eesti lühiuudised Aadrilaskmine Põlva haiglas ehk Kuidas uus juht jagas töötajatele haigekassa tüssamise näpunäiteid (5) Linn otsib sadama trammiliini projekteerijat Lihula tulistaja palus vabandust (1) Ratas: see on mõistlik, et prokuratuur uurib (1) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti Pank: aasta lõpuks tõuseb töötus üle 13 protsendi Välismaa Palme mõrvajuurdlus päädis pettumusega Põhja-Jäämerd ähvardav kütuseleke pani Putini tegutsema (2) Välismaa lühiuudised Rassiprotestid viivad tippajakirjanike ametist lahkumiseni (35) Arvamus Juhtkiri: tragikoomilised kirjad Põlvast Mihkel Kunnus: parteilase au on truudus (8) Leon Glikman: nõukogude õiguse taaselustamise katse (12) Ilmar Tomusk: avalik teave olgu avalikkusele arusaadav (5) Andres Metsoja: digiriigi järgmine tiigrihüpe (4) Helen Sooväli-Sepping: meid ümbritsev ruum on muutunud (3) Kultuur Kunstiga ajas edasi või tagasi? Šiki moekeisri friigisõu Sport Ligi 20 aastat ja 107 mängu koondises: putsad varna riputanud Kaire Palmaru on kui Eesti naistejalgpalli elav ajalugu Kihutamisnäljas Jüri Vips: istuksin meelsasti kohe autosse, vahet pole millisesse WRC promootor: Lõuna-Eesti ralli võib jõuda tänavu MM-sarja Miks naasis Vassiljev Euroopa tippliigast Eestisse? Märgiline Sardiinia ehk Kuidas Tänak-Järveoja lõpetasid eestlaste peaaegu 13 aastat kestnud võidupõua Maa Elu ÜLESKUTSE: Näidake oma laste mängumaju Kanade võtmisel tuleb end loomapidajaks registreerida (2) Taimekaitsevahendite jäägid jätsid ettevõtte mahetunnustuseta Restoran pani Eesti tuiksoonele püsti kanamaja Kas erametsa tohib minna telkima või marjule? Tiik või bassein? Kummalgi oma eelised Miks naabril on ilusam muru? Ilmajutt: äike ja selle ohud Punapeet sobib söögiks ja joogiks Lopsaka lilleampli saladus peitub väetamises Suurte metsatulekahjude võimalikkus Eestis muutub järjest tõenäolisemaks (2) Tartu Hotellides haigutab aasta kõige magusamal ajal tühjus Karin Bachmann: vaba aju puiestee (2) Ruth Kalda: suvi ja viirused Lasteaiatasu Tartus ei tõuse Tartu lühiuudised Võnnu keskkooli lõpuaktusest valmib telesaade Näitus seab aukohale kunstimuuseumi rajaja Bigbanki uuel peatreeneril on siht silme ees ja häid kogemusi varnast võtta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Majanduse lühiuudised

2 min lugemist
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. FOTO: Madis Veltman

Riigisekretär kutsub ministri firma juhatusest tagasi

Riigisekretär Taimar Peterkop saatis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile (EKRE) kirja, et ministrina ei tohi ta äriettevõtte juhatusse kuuluda. Siemile kuulub äriregistri andmetel kaks ettevõtet. Üks neist on Poketlaw OÜ, mis arendab veebis õigusnõustajate hankeplatvormi. Ettevõtte tulemused pole seni olnud märkimisväärsed. Teine on Daan Õigusbüroo AS, mis pakub õigusnõustamist, isikuandmete kaitset, maksu- ja ärinõustamist ning asjaajamist. Erinevalt Poketlaw’st kuulub Siem aga Daani juhatusse ehk on kirjade järgi iga päev ettevõtte juhtimises sees. PM

Hestia hotelli tuba. FOTO: Mihkel Maripuu

Hestia peatab suurkoondamise

Hestia hotelligrupp kavandas mais 190 inimest puudutavat kollektiivset koondamist, kuid teatas nüüd, et plaanib koondada 35 inimest ning avada juunis oma hotellid nii Eestis kui ka Lätis. «Turismisektori piirangute leevendamise ja riigipiiride osalise avamise tulemusena näeme täna, et majutusteenuste tellimuste arv on hakanud tasapisi kasvama. Avame kõik oma hotellid niipea kui võimalik, et iga potentsiaalne külastaja vastu võtta, sest kiire taasavamine on meie parim võimalus säilitada ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus ning pakkuda oma töötajatele tööd,» ütles ettevõtte tegevjuht Kaisa Mailend. Ta nentis, et turism ei jõua veel väga pikka aega endisele tasemele, aga tänu piirangute leevenemisele on näha ka olukorra paranemist. Ta rõhutas, et mitmes teises riigis on riik turismisektorit ka rohkem toetanud ning subsideerimist loodavad ka Eesti turismiasutused. BNS

KredEx toob intressimäärad tugevalt alla

KredEx teatas, et muudab kriisilaenud enam kui poole soodsamaks: kui varem tuli intressina maksta neli kuni kuus protsenti, siis nüüd piisab kahest protsendist pluss 12 kuu euribor. Muutus puudutab ainult valitsuse kriisipaketi alla käivaid erakorralisi käibekapitali- ja investeerimislaene. Uued tingimused hakkavad kehtima juba 10. juunist. Lisaks leevendas KredEx nõudeid ka laenude tagatuse osas. Käibekapitalilaenude puhul summas kuni pool miljonit eurot piisab, kui ettevõtja antud tagatissummaks on vähemalt kümnendik laenusummast. Investeerimislaenude ja suuremate käibelaenude puhul peab tagatis nüüd olema vähemalt pool laenusummast. BNS

Eesti sõjatööstusfirma Milrem Robotics juht Kuldar Väärsi. FOTO: Remo Tõnismäe

Eesti rikkad panid sõjarobotite ärisse miljoneid

Hulk tuntud Eesti ettevõtjaid panustas mullu ja tänavu firmasse Milrem Robotics kokku 5,5 miljonit eurot. Aina enam ka tsiviilturul arendavasse firmasse panustasid teiste seas Jüri Käo, Peeter Mänd, Heldur Meerits, Taavi Veskimägi, Gunnar Kraft, Toomas Bergmann, Urmas Past, Juhan Kolk, Ahti ja Alari Aho. Enamusaktsionär on endiselt OÜ Sinrob, mis kuulub ettevõtte juhile Kuldar Väärsile. «See on maailmas kiiresti kasvav valdkond, mida on Eestil ka riigi tasemel võimalik rakendada mootorina majanduskasvu ning kõrge lisandväärtusega töökohtade suurendamiseks,» märkis Käo. PM

Tõusja ja langeja

8,4% kasvasid esimeses kvartalis Tallinna korterihinnad.

Eesti Pank prognoosib tänavuseks palgalanguseks 1%.

Tallinn võttis 70 miljonit eurot laenu

Tallinna linn kasutas ära Euroopa Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu, mille järgi tohtis ta võtta sada miljonit eurot laenu. 30 miljonit sai välja võetud juba 2017. aastal, ülejäänu tänavu mais. 70 miljonit läheb tänavu aastaks kavandatud ja mullusest ülekantud investeeringute finantseerimiseks. BNS

Eesti laenab 200 miljonit eurot

Rahandusminister Martin Helme allkirjastas Euroopa Nõukogu Arengupangaga lepingu 200 miljoni eurose laenu võtmiseks, mida kasutataks eelkõige omavalitsuste ning mikro-, väike- ja keskmiste ettevõtete kriisimeetmeteks. Raha läheb ka infrastruktuuri, nagu teehoidu ja lairibaühenduse laiendusse maapiirkonnas. BNS

Seotud lood
10.06.2020 12.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto