Maasikakasvatajad näevad uues toetuses vähe tulu

Maasikakorjajad aastate eest ühel Viljandimaa põllul. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Valitsus pakub põllumeestele uudset palgatoetust, millega loodetakse pikaajalisi töötuid põllule meelitada. Maasika­kasvatajad kurdavad vastu, et suurt tulu sellest pole.

Uut toetust saavad tööandjad, kes tegelevad marjade, pähklite või puuviljade kasvatusega. Tööandja peab võtma tööle registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või teinud ajutiselt tööd vähem kui 30 päeva selle aja jooksul. Toetuse suurus ühes kuus on 50 protsenti töötajale makstavast brutopalgast, kuid mitte rohkem kui 584 eurot.

«Loodav toetus aitab marja­kasvatusega tegelevatel ettevõtjatel palgata kohalikku tööjõudu soodsamatel tingimustel ning teisalt pakkuda kriisi tõttu tööta jäänud inimestele võimalust hooajatöö tegemiseks, kuni pole veel leitud uut püsivat töökohta,» põhjendas sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond).

Seisukoht ikka sama

Maaeluminister Arvo Aller (EKRE) lisas, et uus toetus pakub võimaluse, kuidas leevendada hooajatööliste puudust, rakendades meie endi kohalikke inimesi.

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets ettepanekut lugedes ei juubeldanud. «Me võtaks nad ju praegugi väga korraliku, vähemalt Eesti keskmise palgaga tööle,» ütles ta. «On kahju, et selle toetusega jäetakse mulje, nagu oleks probleem maasikakasvatajates, kes ei taha [kohalikke] palgata, kuna on ahned.»

Selle toetusega jäetakse mulje, nagu oleks probleem maasikakasvatajates, kes ei taha kohalikke palgata.

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juht Elke Lillemets

2

Seega suurt abikätt Lille­mets ei näinud. «Pakume häid tingimusi, paindlikku tööaega, vihmaga neid välja ei saada, püüame neid hoida, et nad tuleksid tagasi. Sest töö on iseenesest tõesti füüsiliselt ja tihti ka logistiliselt keeruline,» rääkis ta.

Maasikakasvatajat pani endiselt imestama, et valitsus on nõus kulutama üle poole miljoni euro, tekitama uusi regulatsioone ja looma bürokraatiat, kui samal ajal lebab nende ees lahendus, mis sobib põllumeestele tunduvalt paremini. Ta pidas silmas sektori tööandjate soovi, et hooajalisele välistööjõule uksed lahti tehtaks.

Kohtutäiturid kaelas

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tunnistas samuti, et ehkki ta pole veel toetuse täpsete tingimustega põhjalikumalt kursis, paistab talle, et mingi imevits see pole. «Asi pole selles, et maasikakasvatajad ei taha palka maksta, vaid selles, et pole inimesi, kes töö ära teeksid,» sõnas ta.

Sõrmuse sõnul ei soovi paljud eestimaalastest töötud ametlikult põldudele tööle minna, kuna neil on kohtutäiturid kallal. See tähendab, et kui pikalt töötuna olnud inimesele makstakse palka, tuleb neil suur osa teenitust täituritele loovutada. See omakorda vähendab motivatsiooni.

Koda tegi valitsusele palga­toetuse maksmise ettepaneku 1. aprillil, kuid selle otsusega on venitatud kaks ja pool kuud. «Kindlasti olnuks see meede tõhusam, kui valitsus oleks sellega välja tulnud kuu aega varem,» ütles Sõrmus.

Kui põllumajandus-kaubanduskoja juht luges palgatoetuse tutvustust, jäi talle arusaamatuks, milline on valitsuse kava köögivilja-, looma- ja taimekasvatajate tööjõuprobleemide lahendamiseks.

Seotud lood
11.06.2020 13.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto