Mingil hetkel läks moodi kujutada üheksakümnendaid lausalise košmaarina. Kõik need stereotüübid, millel pole vähimatki pistmist tegeliku ajalooga: Jeltsin laostas maa, Gaidar varastas rahva paljaks, demokraadid müüsid enda ja riigi läänele maha … Mul on siiralt häbi, et kogu seda jama korrutasid lakkamatult ka teised, mitte ainult kommunistid,» sõnab intervjuus Postimehele Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini lesk Naina Jeltsina, kelle mälestused ilmusid äsja eestikeelses tõlkes. 2017. aastal ilmunud raamatus «Личная жизнь» kõneleb Venemaa presidendi abikaasa oma perekonna elust, mis on tihedalt läbi põimunud Venemaa ajalooga, ja püüab jalule seada ajaloolist tõde.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kas kiitsite NSV Liidu lagunemise heaks? Millal taipasite, et nii see peabki minema?

Nagu arvatavasti pea kõik minu põlvkonna inimesed, ei osanud ma isegi ette kujutada, et Nõukogude Liit võiks kunagi laguneda. Aga et elu paremaks muutuks, seda tahtsin ma küll väga. Me kõik saime aru, et parteibürokraatia kisub meid tagasi, ei lase kuidagi areneda. Majandus oli kohutavas seisundis ja oli selge, et tarvis läheb ulatuslikke reforme. Valmistuti uue liidulepingu sõlmimiseks vabariikide vahel, mis oleks jätnud Moskva ilma õigusest sundida peale oma tahet. Boriss andis endast kõik, et see leping teoks saaks. Aga selle allakirjutamiseni ei jõutud. 1991. aasta augustiputš muutis riigi lagunemise vältimatuks.