Sisukord
Arter
Postimees
13.06.2020
Eesti Hipodroomi segadus tuli arendajale halva üllatusena (7) Roimade sagenemise taga on meelemürgid (3) Eesti lühiuudised Tallinn valmistub majanduslanguse süvenemiseks Juuniküüditamise ohvrit Helgit aitas töö (5) Suurimad Covid-19-kolded on praegu Ida-Virumaal (1) Majandus Börsid käisid korraks maa peal Pensionireformi proloog algab juba juulis (3) Välismaa Belgias võideldakse julmurkuninga mälestusega (10) Viirusekarantiin tõi Mumbaisse rekordiliselt flamingosid Välismaa lühiuudised Põlissoomlased avaldasid riigi rahaga naisi vaenava raamatu (4) KOHALIK VAADE. Eestlanna tõi lapse ilmale keset Austraalia koroonakaost Arvamus Juhtkiri: kujude koht ja aeg (51) Hebo Rahman: protestime oma keeles (5) Joonistatud peasekretär (1) Poliitikud platsile! Sõnakas peatoimetaja Vanameister toob töörahu Kultuur Nädala plaat. Muutlik ja mitmenäoline lahinguplaan Sport Imelise aja jooksnud Johaug: unistasingi MM-normi täitmisest Spordi lühiuudised Real vs Barcelona – Kumb gigantidest jääb seekord peale? Intervjuu ⟩ Kadrioru staadion on jäänud kahe tule vahele Carl-Robert Puhmi kolumn. EOK presidendi sõnumid ja teod ei kõla kokku Merendus Börside optimism laevahiiglasi ei päästa Merenduse lühiuudised AK Antti Roose: hea Eesti linn Indrek Ibrus: Eesti aruteluruumi elujõust (1) Hent Kalmo: konservatiivsusest põhiseaduses (2) Politoloogid: millised on kõige kirglikumate valijate näod? (3) EKI keelekool: detektiivitöö terminitega Aimar Altosaar: mälutöö, mis aitab saada iseendaks (4) Kunst sinu ümber. Laura Põld – kunstnik, kes laulab aheraine laulu EKP esimese sekretäri eneseesitlus (1) Vikerkaar loeb. Jõu- ja ilunumbrid Asimovi vennaskond ehk Asumi sõbrad Kolmanda ringi raamatud: Queen ja Freddie Mercury Nädala plaat. Muutlik ja mitmenäoline lahinguplaan Nädala plaat. Propa-hiphopi särisev piksevarras Aja auk. Miley Cyruse isa ehk õige ameeriklane (1) Juurikas. Tuhat vabandust (1) Juurikas. Rallistaarid tulevad Otepääle Arter Urmas Sõõrumaa: Isegi tippsportlastel on minuga raske (9) Aärmusislamistlik Taliban kipub välisjõude üle elama (3) Kogenud metsamees seab vastastega võideldes tõe ja õiguse jalule (43) Venemaa presidendi kaasa: «Ma ei osanud ettegi kujutada, et Nõukogude Liit võiks kunagi laguneda.» (17) Villu Päärt: Kuidas ma hakkasin terroristiks (2) Kuidas saada endale superkõhulihased? Kolme Sõsara Hõrgutiste uus tulemine Lüllemäel 5,8 sekundit ja natuke elektrit. Sõiduproov Mercedes-Benz CLC Coupéga (1) Kas mutt ärkab talveunest? Tõrges Marsi «mutt» ilmutab elumärke (1) Viis pöörast moeideed, mis ka külma suve kuumaks kütavad (7) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aärmusislamistlik Taliban kipub välisjõude üle elama

5 min lugemist
Kolonelleitnant Olivar Kits, Afganistani viimase kontingendi ülem. FOTO: Kaitseväe peastaap

Afganistanis toimuv ei paku maailma välis- ja sõjauudiste rubriikides enam suurt kõneainet ja seetõttu pole ka laiemalt teada, et Eesti sõdurid on seal seniajani, kuigi meie suurem väekontingent toodi seal ära juba 2014. aastal.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Üks jalaväerühm, staabiohvitser ja kolm inimest toetuselemendis, logistikas. Kokku on eestlasi seal 35,» ütleb – tahaks küll kirjutada sõjaväestiilis, et raporteerib – Arterile Eesti jalaväerühma senine juht, kolonelleitnant Olivar Kits.

Nädala eest Kabulist naasnud mees on kohustuslikus kodukarantiinis ning räägib oma kuue kuu pikkusest missioonist Skype’i vahendusel.

«Oleme osa NATO üksustest, kes alates 2015. aastast otsesest sõjategevusest osa ei võta, selleks on volitused vaid USA eriüksustel. Eesti sõdurite peamine ülesanne on praegu turvata Kabuli nn rohelises tsoonis nõunikke, kes liiguvad eri ministeeriumide vahel. Lisaks on hästi palju baasi kaitsetegevusi ja ka VIP-külaliste turvamist rohealal,» räägib Kits.

NATO operatsiooni Resolute Support (resoluutne toetus) peamine eesmärk Afganistanis on siiski sõjaline, nimelt võitlusvõimelise riigiarmee loomine.

Seda ametlikus, kantseliitlikus keeles.

Lihtsamalt öeldes: Eesti sõdurid osalevad missioonil, mille abil püütakse tugevdada Afganistani enda üksusi, kes peavad ohjeldama verist vägivalda. Konkreetselt: astuma vastu 2001. aastal kukutatud äärmusliku Talibani endiselt surmavatele rünnakutele.

Ning surmavad need paraku on. «Väga terroristlikud ja väga jõhkrad,» nendib kolonelleitnant Kits. «Just IEDde – eesti keeles improviseeritud lõhkekehade – paigutamisest põhimaanteede äärde ja tsiviilobjektide ründamisest peaks tegelikult lahti saama. Kui rünnatakse sõjaväelisi üksusi, siis nemad on ju võimelised ka ise ennast kaitsma ja vasturünnakuid tegema. Kõige ebameeldivam on ikkagi, kui kannatavad tsiviilelanikud.»

Kuid enam ei ole Afganistanis kõik nii mustvalge.

Estcoy-14 Afganistanis juulis 2012 FOTO: Kristel Maasikmets
12.06.2020 15.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto