Sisukord
Arter
Tänane leht
13.06.2020
Eesti Hipodroomi segadus tuli arendajale halva üllatusena (7) Roimade sagenemise taga on meelemürgid (3) Eesti lühiuudised Tallinn valmistub majanduslanguse süvenemiseks Juuniküüditamise ohvrit Helgit aitas töö (5) Suurimad Covid-19-kolded on praegu Ida-Virumaal (1) Majandus Börsid käisid korraks maa peal Pensionireformi proloog algab juba juulis (4) Välismaa Belgias võideldakse julmurkuninga mälestusega (10) Viirusekarantiin tõi Mumbaisse rekordiliselt flamingosid Välismaa lühiuudised Põlissoomlased avaldasid riigi rahaga naisi vaenava raamatu (4) KOHALIK VAADE. Eestlanna tõi lapse ilmale keset Austraalia koroonakaost Arvamus Juhtkiri: kujude koht ja aeg (51) Hebo Rahman: protestime oma keeles (5) Joonistatud peasekretär (1) Poliitikud platsile! Sõnakas peatoimetaja Vanameister toob töörahu Kultuur Nädala plaat. Muutlik ja mitmenäoline lahinguplaan Sport Imelise aja jooksnud Johaug: unistasingi MM-normi täitmisest Spordi lühiuudised Real vs Barcelona – Kumb gigantidest jääb seekord peale? Intervjuu ⟩ Kadrioru staadion on jäänud kahe tule vahele Carl-Robert Puhmi kolumn. EOK presidendi sõnumid ja teod ei kõla kokku Merendus Börside optimism laevahiiglasi ei päästa Merenduse lühiuudised AK Antti Roose: hea Eesti linn Indrek Ibrus: Eesti aruteluruumi elujõust (1) Hent Kalmo: konservatiivsusest põhiseaduses (2) Politoloogid: millised on kõige kirglikumate valijate näod? (3) EKI keelekool: detektiivitöö terminitega Aimar Altosaar: mälutöö, mis aitab saada iseendaks (4) Kunst sinu ümber. Laura Põld – kunstnik, kes laulab aheraine laulu EKP esimese sekretäri eneseesitlus (1) Vikerkaar loeb. Jõu- ja ilunumbrid Asimovi vennaskond ehk Asumi sõbrad Kolmanda ringi raamatud: Queen ja Freddie Mercury Nädala plaat. Muutlik ja mitmenäoline lahinguplaan Nädala plaat. Propa-hiphopi särisev piksevarras Aja auk. Miley Cyruse isa ehk õige ameeriklane (1) Juurikas. Tuhat vabandust (1) Juurikas. Rallistaarid tulevad Otepääle Arter Urmas Sõõrumaa: Isegi tippsportlastel on minuga raske (9) Äärmusislamistlik Taliban kipub välisjõude üle elama (3) Kogenud metsamees seab vastastega võideldes tõe ja õiguse jalule (43) Venemaa presidendi kaasa: «Ma ei osanud ettegi kujutada, et Nõukogude Liit võiks kunagi laguneda.» (17) Villu Päärt: Kuidas ma hakkasin terroristiks (2) Kuidas saada endale superkõhulihased? Kolme Sõsara Hõrgutiste uus tulemine Lüllemäel 5,8 sekundit ja natuke elektrit. Sõiduproov Mercedes-Benz CLC Coupéga (1) Kas mutt ärkab talveunest? Tõrges Marsi «mutt» ilmutab elumärke (1) Viis pöörast moeideed, mis ka külma suve kuumaks kütavad (7) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kogenud metsamees seab vastastega võideldes tõe ja õiguse jalule

7 min lugemist
Puud sirguvad mühinal. Metsaettevõtja Andres Olesk oma valdustes Lõuna-Eestis. FOTO: Arvo Meeks

Pikki aastaid on emotsionaalselt ülesköetud huvi- ja survegrupid külvanud Eesti suurima vara, metsade kohta pooltõdesid, moonutatud infot ja suisa valet. Tegelikkus on väga kaugel sellest dramaatilisest pildist, mis on rahva silme ette maalitud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ihuüksinda ei keeraks sellisele teele eluilmas. Aga Andres Olesk juhib Tsirguliina taga oma Volvo vähimagi kõhkluseta mõhnalisele metsarajale, kus jäljepaari keskel peksavad turritavad rootsud ja vitsad valusalt vastu masina põhja. Ilmselge, et siin keegi kunagi juhuslikult ei sõida.

Hea koht, kuhu peita kuriteo jälgi, jookseb mul mõte iseenesest läbi pea.

Umbes kilomeetri pärast saab rada otsa. Seal vaatavadki kuusemetsa servas vastu pahateo jäljed. Keegi on vedanud metsa alla sõiduauto esistange, ukse polsterduse ja palju muud kila-kola. Mets on endiselt mõnele prügila eest.

Kuid Olesk tahab näidata hoopis muud. Seda, mida asjatundmatu silmaga kaugelt ei märka. Seda, mida need, kes metsameeste tegemiste vastu juba mitu aastat kõva häälega protestivad, oma arvuti eest kuskil linnakontoris ammugi ei näe.

Vilunud sammuga möödub Olesk metsa all ebatasasel pinnasel pehmetest lohkudest ja astub üle risti-rästi kukkunud kuusepuude. Juurepess, peamine juuremädanike tekitaja, on kuuski langetanud nii, et suurem jagu juuri jäänud maapõue peitu. Ent see, nagu selgub, pole peamine häda.

Suurim kuuskede laastaja on pugenud peaaegu märkamatult koore alla. Üksnes vaevumärgatav punakat värvi tolmukuhjake reedab ta. See on koht, kust ürask on sisenenud hävitustööd tegema.

Üraskeid on palju, mustmiljon. Ja nende tapatöö kuuskede kallal on tõhus. Sellest annavad tunnistust massiliselt kuivanud võrad. Selliseid puid, osutab Olesk käega latvade poole, on ümberringi kümneid.

Tõhusaim viis üraskite vastu võidelda, ütleb ta, on üraskid koos puudega metsast välja vedada.

Aga see ei ole põrmugi lihtne. Mitte sellepärast, et rasketehnikast puudu tuleks. Metsafirmal Valga Puu, mille Olesk kaks kümnendit tagasi asutas ja mis annab Lõuna-Eestis tööd veidi üle sajale inimesele, on ainuüksi langetustraktoreid viisteist. Lihtne ei ole üraskist rikutud puude väljavedamine seetõttu, et niipea kui metsamees hakkab metsas puule saega liginema, on kõiksugused ennast looduskaitsjaks pidavad huvigrupid tal kaarnana kallal. «Metsade majandamine oleks justkui kuritegu,» lausub Olesk.

Vaenulik sõnum

Tõsi, raske on vastu vaielda, et avalik arvamus on kirglikult metsade kaitsmise poolt. Seda on kujundanud arvukad lehelood, mis räägivad, kuidas Eestimaa raiutakse vaat et paljaks; tunamullused suured protestid Tartu lähedale kavandatud puidurafineerimistehase vastu; teedeäärsed lageraielangid, mis riivavad silma; Valdur Mikita populaarsed teosed, mille põhisõnumina kõlab, et eestlased on metsarahvas; ja loomulikult surverühmad, kes võtavad metsade raiumise vastu häälekalt sõna.

Ega avalikku arvamust metsa teemal eriti muuta anna, olgu vastuväited kui tahes loogilised ja teaduslikult argumenteeritud, tõdeb Eesti Maaülikooli professor, metsateadlane Hardi Tullus. «Lihtsam on olla roheliste poolel, palju raskem on metsast puidu äratoomist põhjendada,» ütleb ta. «Mis siis, et paljud tahavad just puitmööblit ja puitmaja.»

Olesk on saanud vaenulikkust isiklikult tunda. Nädalapäevad tagasi saabus talle öösel kell pool kolm telefoni sõnum, kus seisis: «Luual meile metsa ja looduse hävitust ei õpetatud, vaid anti teadmisi loodusest ja selle olemusest, alustades mullast kuni puude esimese rindeni välja.»

12.06.2020 15.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto