Indrek Ibrus: Eesti aruteluruumi elujõust

Indrek Ibrus FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Eesti on ruumiliselt killustunud, võib lugeda vastselt ilmunud Eesti inimarengu aruandest (EIA). On ühe suure linna Eesti, on mõne teise linna Eesti ja on muu Eesti. Sidemed nende Eestide vahel on üha ebakindlamad. Need on tasapisi muutunud juhuslikumaks ja ennekõike privaatsemaks – sõltuvalt sellest, kes linlastest jaksab osta maakodu, kes isikliku autoga mitme kodu vahel liigelda. Ja mida rohkem on sellist privaatset liikumist ja sidestamist nende kohtade vahel, seda vähem mahub selle kõrvale mõtestatud ühistransporti kui avalikku hüvet. Eesti kokkutoomise avalikku hüvet ei ole justkui enam mõistlik, ratsionaalne pakkuda. Sellist, mis lähtuks inimeste tegelikest liikumisvajadustest.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuid maakondlik meedia on praegu Eestis veelgi otsesema löögi all kui üleriigiline. Reklaamirahast jõuab sinna viimane pisku ja samas tempos nagu kahaneb kohalik elanikkond, väheneb ka lootus, et see kunagi muutuda võiks. Kohalikule sõltumatule ajakirjandusele on ohuks omavalitsuste «meediastumine» – nende endi väljaanded, mis enamasti ei järgi ajakirjanduse eetikakoodeksit, saavad tugineda omavalitsuse rahakotile, kuid haaravad pahatihti sõltumatult meedialt ka reklaamiturgu. Nii pole imestada, et möödunud aastal lõpetas ilmumise Põlvamaa ajaleht Koit, tänavu Tartu Ekspress ja vaid mõni päev tagasi tegi sama otsuse Põltsamaa Teataja.

12.06.2020 15.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto