Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.06.2020
Eesti Hipodroomi segadus tuli arendajale halva üllatusena (7) Roimade sagenemise taga on meelemürgid (3) Eesti lühiuudised Tallinn valmistub majanduslanguse süvenemiseks Juuniküüditamise ohvrit Helgit aitas töö (5) Suurimad Covid-19-kolded on praegu Ida-Virumaal (1) Majandus Börsid käisid korraks maa peal Pensionireformi proloog algab juba juulis (3) Välismaa Belgias võideldakse julmurkuninga mälestusega (10) Viirusekarantiin tõi Mumbaisse rekordiliselt flamingosid Välismaa lühiuudised Põlissoomlased avaldasid riigi rahaga naisi vaenava raamatu (4) KOHALIK VAADE. Eestlanna tõi lapse ilmale keset Austraalia koroonakaost Arvamus Juhtkiri: kujude koht ja aeg (51) Hebo Rahman: protestime oma keeles (5) Joonistatud peasekretär (1) Poliitikud platsile! Sõnakas peatoimetaja Vanameister toob töörahu Kultuur Nädala plaat. Muutlik ja mitmenäoline lahinguplaan Sport Imelise aja jooksnud Johaug: unistasingi MM-normi täitmisest Spordi lühiuudised Real vs Barcelona – Kumb gigantidest jääb seekord peale? Intervjuu ⟩ Kadrioru staadion on jäänud kahe tule vahele Carl-Robert Puhmi kolumn. EOK presidendi sõnumid ja teod ei kõla kokku Merendus Börside optimism laevahiiglasi ei päästa Merenduse lühiuudised AK Antti Roose: hea Eesti linn Indrek Ibrus: Eesti aruteluruumi elujõust (1) Hent Kalmo: konservatiivsusest põhiseaduses (2) Politoloogid: millised on kõige kirglikumate valijate näod? (3) EKI keelekool: detektiivitöö terminitega Aimar Altosaar: mälutöö, mis aitab saada iseendaks (4) KUNST SINU ÜMBER ⟩ Kunst sinu ümber. Laura Põld – kunstnik, kes laulab aheraine laulu EKP esimese sekretäri eneseesitlus (1) Vikerkaar loeb. Jõu- ja ilunumbrid Asimovi vennaskond ehk Asumi sõbrad Kolmanda ringi raamatud: Queen ja Freddie Mercury Nädala plaat. Muutlik ja mitmenäoline lahinguplaan Nädala plaat. Propa-hiphopi särisev piksevarras Aja auk. Miley Cyruse isa ehk õige ameeriklane (1) Juurikas. Tuhat vabandust (1) Juurikas. Rallistaarid tulevad Otepääle Arter Urmas Sõõrumaa: Isegi tippsportlastel on minuga raske (9) Aärmusislamistlik Taliban kipub välisjõude üle elama (3) Kogenud metsamees seab vastastega võideldes tõe ja õiguse jalule (43) Venemaa presidendi kaasa: «Ma ei osanud ettegi kujutada, et Nõukogude Liit võiks kunagi laguneda.» (17) Villu Päärt: Kuidas ma hakkasin terroristiks (2) Kuidas saada endale superkõhulihased? Kolme Sõsara Hõrgutiste uus tulemine Lüllemäel 5,8 sekundit ja natuke elektrit. Sõiduproov Mercedes-Benz CLC Coupéga (1) Kas mutt ärkab talveunest? Tõrges Marsi «mutt» ilmutab elumärke (1) Viis pöörast moeideed, mis ka külma suve kuumaks kütavad (7) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kujude koht ja aeg

2 min lugemist
  • Ajalooliste kujude mahavõtmine peegeldab muutusi inimeste väärtushinnangus
  • Inimestena peame olema suutlised arutama ka ajalooliselt süngetel teemadel
  • Isegi verise ajalooga on võimalik teha rahu, kui on sobilik aeg ja koht
Kui on õige aeg ja koht, siis on võimalik ka verise ajalooga rahu teha.  FOTO: YVES HERMAN/REUTERS

See jumala mees ja tsivilisatsiooni tooja minu meelest oli tegelikult inimsusvastane kurjategija. Ta oli jälk massimõrvar, kes tsiviliseeritud /…/ sajandil kollektsioneeris kas elavatelt inimestelt või värsketelt laipadelt ära lõigatud päid ja laskis järjekindlalt asulate viisi korraldada tapmisi.» Kellest on jutt?

Nii iseloomustas ajaloolane Enn Tarvel, «Henriku Liivimaa kroonika» mitme väljaande toimetaja, piiskop Albertit Vikerraadio saates «Eesti lugu» ajal (16.02.2013), mil käis kõvem vaidlus raamatu «Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg» üle.

Lembitu pead otsime siiani taga. Alberti kuju käime vaatamas Riia toomkiriku õuel, kus ta linna asutajana on omal kohal, ent Tallinna keskväljakule me talle loodetavasti monumenti püstitama ei hakka. Ka Kuressaares on kirjanik Albert Uustulndi kuju hoopis kohasem.

Isegi venelaste tsaari Peeter I tegevuse jälgi tajume Tallinnas Kadriorus teisiti kui omaaegset kuju keskväljakul või, veel enam, meenutades Tartus linna piiramist, hävitamist ja kodanike küüditamist – Käsu Hansu «Oh! ma waene Tardo liin» on kõigile kooliajast tuttav. Ka Peetri oma Aleksandria rajamine Neeva jõe kallastele tähendas soomeugrilaste külade hävitamist ning tohutuid inimohvreid. Ometi ei lähe me miskipärast nüüd turistidena Neevalinna külastades nõudma, et vaskratsaniku monument sealselt Senati väljakult minema viidaks. Samuti ei hakka me skulptor Falconet’ tehtud ratsu kapju kandvale hiidrahnule midagi sodima.

JUHTmõte

Ilmselt on olemas ajad ja kohad, kus verisegi ajalooga suudetakse teha rahu ning arutada teiste tänapäeval elavate inimestega minevikus juhtunud jubedate asjade üle.

51

Üks 1956. aasta Ungari ülestõusu sümboolsemaid hetki oli hiiglasliku Stalini monumendi mahavõtmine Budapestis. Kuju ei taastatud, kuigi sovettide tankid sõitsid uuesti julmalt Ungarist ja ungarlaste vabaduspüüdlustest üle.

Värskeim näide on marssal Konevi kuju mahavõtmine Prahas. See ärritas Stalini ja kommunistide impeeriumi kuritegude unustamise eest seisvat Putini režiimi sedavõrd, et loeme uudistest lugusid Praha linnapead Zdeněk Hřibi tapma saadetud Venemaa palgamõrvarist ning sellest, et Venemaal algatati nende uue kombe järgi kriminaalasi selle pärast, et teises riigis – Tšehhimaal – võeti maha üks miskipärast siiani seisnud kuju.

Moskva väljaku Lubjanka nimi sai kommunistide repressioone läbi viinud NKVD sünonüümiks. Üks 1991. aasta augusti emotsionaalsemaid ja lootustandvamaid hetki oli see, kui moskvalased, olles minema kihutanud kõva käe kommunistid, võtsid Lubjankal KGB hoone ees maha nõukogude repressiiv­aparaadi looja Feliks Dzeržinski kuju. Näete, venelased hindavad vabadust ja põlgavad rõhumist, piinamist ja tapmist, inimsusvastased kuriteod enam ei kordu – see oli selle hetke peamine lootus ja sümboolne sõnum. Nüüdseks on mõtteviis kahjuks muutunud ning korduvalt on kaalutud selle monumendi taastamist.

Poliitiliste, valitsejaid ja vallutajaid kujutavate monumentide püstitamine ja ka dramaatiline mahavõtmine on küllap enamasti märk sellest, kellele see või teine maa kuulub ning milliseid väärtusi peetakse oluliseks. Nende püsimine ei pruugi seda aga tingimata tähendada. Ilmselt on olemas ajad ja kohad, kus verisegi ajalooga suudetakse teha rahu ning arutada teiste tänapäeval elavate inimestega isegi väga jubedate minevikus juhtunud asjade üle. Mitte püüdes head või kurja olematuks kuulutada, vaid õppida ja mõista, kui jaksu ja arunatukest on.

Seotud lood
12.06.2020 15.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto