Sisukord
Arvamus
Postimees
15.06.2020
Eesti Narva eelistab ühele tugevale kahte kesist riigigümnaasiumi (3) Eesti lühiuudised Ettevõtja eitab domeeni keeleamet.ee kaaperdamist (11) Tallinn üritab taas Harku vallaga ühist kaitseala moodustada (1) Majandus Microsofti Eesti arenduskeskuse juht: füüsiline kontor ei kao, vaimse tervise tõttu Majanduse lühiuudised Korteriühistud jooksevad toetusele tormi Välismaa Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE ⟩ Itaalia peaminister seilab tänu kõrgetele panustele edu laineharjal PÕHJALA VAADE ⟩ Rassism ja diskrimineerimine pole Põhjamaades võõrad (1) Vabastatud Talibani vangid ihkavad lahinguväljale Arvamus Juhtkiri: teadmatus viib barrikaadile (30) Jekaterina Minkova: igaüks valetab (7) VÄITLUS ⟩ Kas MM-ralli Eestis vääriks riigi raha? Anna-Kaisa Oidermaa: vaimse tervise esmaabi oskused Aivar Voog: andis jumal olukorra, annab ka usalduse (2) Kultuur Miks NUKU muudab oma nime Eesti Noorsooteatriks? Sport Janari Jõesaar jättis mitu pakkumist tähelepanuta, aga võttis Hispaaniast Manresa oma kohe vastu Spordi lühiuudised Vigastusega võitlev Eesti tippmängija proovib treeneritööd, ent pole lõplikult rindejoont vahetanud Levadia pääses üle noatera Tartu Ihaste metsatüli jõuab kohtusse (1) Vana lennuväli annab arhitektidele võimaluse pead tööle panna Tartu lühiuudised Kohvikud täituvad inimestega. Kas neid jätkub ka Vabaduse puiesteele? Lodjakoja rentniku konkurss tekitab ärimeestes küsimusi ja kahtlusi Põhiseadust on ikka Tartus hoitud Heljo Pikhof: jalakäija, üks ohustatud liik (3) Äli Leijen ja Margus Pedaste: miks õppida õpetajaks aastal 2020? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Anna-Kaisa Oidermaa: vaimse tervise esmaabi oskused

4 min lugemist
  • Vaimse seisundi haigestumiste arvu kasvu võib prognoosida juba sügisel-talvel.
  • Haigestumise kasvu ohjamiseks tuleb vaimsete probleemidega tegeleda kohe.
  • Selles võiksid tulla appi vaimse tervise esmaabi oskused.
Anna-Kaisa Oidermaa. FOTO: Erakogu

Vaimse tevise kriisi pidurdamiseks on vaja aktiivset tegutsemist, kirjutab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eriolukorras kuhjunud ­stress ei möödu koroonaviirusega nakatumise ohu vähenemisega samas tempos. Muu maailma kogemused varasemate pandeemiate ja katastroofidega ütlevad, et vaimse tervise probleemid hakkavad oma nägu näitama alles pool aastat või aasta-kaks pärast suurema ohu möödumist. Kui praegu on näha varem ­raskustes olnud inimeste vaimse ­seisundi halvenemist, siis uute haigestumiste arvu kasvu võib prognoosida juba sügisel-talvel.

Kuigi andmeid kriisi pikaajalistest mõjudest on meil veel ­vähe, võib riigikantselei tellitud uuringute põhjal öelda, et suuremat stressi on tundnud ligikaudu pool Eesti inimestest. Enam on mõjutatud nooremad inimesed, lastega pered ja naised. Huvitaval kombel tundsid just vanemas eas inimesed, kes justkui võinuksid ­haiguse hirmus ja isolatsiooni ­üksilduses enam pihta saada, vähem ­pingeid kui noored. Näiteks mai keskpaiga seisuga koges enam pinget 57 protsenti 25–34-aastastest ja 29 protsenti 65-aastastest ja vanematest. Kas on vanematel inimestel enam oskusi ja kogemusi raskete olukordadega toime tulla, vähem pingeline elutempo või ei ole stressi mõistet nende sõnavaras nii selgelt kasutuses, seda võib vaid mõistatada. Töökoormus oli samasugune 42 protsendil, kasvas 16 protsendil ja kahanes 35 protsendil inimestest. Nii rohkem kui ka vähem töötamine võib olla stressiallikas, arvestades, et viimasega võib kaasneda ebakindlus töökoha säilimise suhtes või iseenda kui tubli tööinimese kuvandis.

13.06.2020 16.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto