Mari Jüssi: liikuvus ja uued harjumused

16. juuni 2020, 7:30

Koroonakriis võimendas Eesti linnade liiklusriskikriisi
Jalgsi ja jalgrattaga liikumist takistab spetsiaalsete teede vähesus
Mitmed maailma linnad on asunud sõiduradu ümber korraldama

Eesti linnad peaksid tagama ohutu tänavaruumi jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele, kirjutab Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liikuvusekspert Mari Jüssi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele

Tellijale

Iga kriis toob kaasa segadust, kiireid muutusi ja kiiret kohanemist. Igal kriisil on ka omadus kiirendada teiste, juba ammu taustal olnud kriiside lahendamist – või nende võimendamist. Seda ka inimeste liikuvuse ja liikluse valdkonnas. Tervise-, keskkonna- ja liiklusriskikriis ei ole mitte kuskile kadunud. Eesti linnades oleks praegu võimalik muuta tänavad tervislikumaks, ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Eriolukord, mille tõttu vähenes enamikus linnades autoliiklus üle 60 protsendi, tõi esile müra-, ummiku- ja saastevaba linna väärtused. Pooltühjad tänavad ja parklad näitasid, kui palju ruumi võtab linnades autoliiklus, samas kui jalgsi ja jalgrattaga turvalise liikumise ruum on katkendlik ja paljud tajuvad seda ohtlikuna.