Sisukord
AK
Tänane leht
20.06.2020
Eesti Tartu Ülikool tunnustas Tanel Kiike ja Irja Lutsarit (6) Uued detailid: Tarraste läks Lihulas sõtta (21) Eesti lühiuudised Lahkuv pereterapeudist misjonär: laste heaolu tagamiseks tuleb lahendada eelmise ja üle-eelmise põlvkonna traumad (5) Kui algas kannatuste aasta (28) Suur eesmärk täidetud: Eesti kirjutas alla liitumisele CERNiga. Mida see nüüd tähendama hakkab? (1) Majandus Maailma parim suurpanga aktsia jätkab tõusu (1) Investorid kardavad rongist maha jääda (1) Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses Välismaa Kodust pagenute hulk üha kasvab (2) Välismaa lühiuudised AJA PEEGEL. Orjalaevad seilasid ka pärast vedude keelustamist (2) Ratas: eelarvega on seis nagu enne kriisi algust (4) Arvamus Juhtkiri: meie jääme kestma (21) Mihkel Kunnus: kuidas kommunikeerida õhulosse? (15) WRC ütles, kes on boss Hoolikalt kaalutud kahing (5) Siht püsigu silme ees 4797 päeva teadmatust Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Sport Käsipallur ja reisijuht Riho-Bruno Bramanis: jaapanlaste mõttemaailma õpib tundma terve elu (1) Spordi lühiuudised Henry Lääne kolum. Seepi sulle keelele, jalgpallur! (1) Merendus Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses AK Eiki Berg: geopoliitilised trendid pandeemia ja kliimakriisi taustal (3) Majandusteadlane: geopoliitika ja geoökonoomika vahel ja sees toimuvad suured muutused (1) Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Tõnno Jonuks, Atko Remmel: kuidas eestlastest sai metsarahvas (3) Aune Valk: kõrgeima palgaga ülikoolilõpetajad EKI keelekool: kes on kaarlant? Digikultuur. Digiajastul kunstipärand muutub Vikerkaar loeb. Kerge on elada väljaspool kapitalismi ja monogaamiat, kui oled võitja (10) Inimkonna hääled Arkaadia teel (2) Krimilugu, mille autor ei alahinda lugejat Mis saab ilusatest tüdrukutest? (2) Nädala plaat: Cosmoskoviitide kosmopoliitsed rännakud Aja auk. Põrandaalune šamaan Juurikas. Uue elu koidikul (6) Juurikas. Müstiline signaal kordub Heli Susi: peame hoiduma kultuuri ja vaimu lammutavate vihasõnade eest (1) Arter Eesti teadlase maailmatasemel edu ja sügav isiklik tragöödia Maskis ja läbi seinaaugu: uljas seks ja linn Ralli: rahakoti ja aju pingeline koostöö. Rallifänn räägib kõik ausalt ära Kairo teeb ilmataevas ilma Olge hoiatatud: moodne kärgpere pole teil mingi tavaline pere! (8) Kristina Herodes: Söögist, joogist ja seksist (5) Alasti staaridest sõjakoledusteni – maailmatasemel ilu ja valu Tallinnas (1) Testi ennast: mis tüüpi jaanipiduline oled sina? (3) Jaanikali karastab: pane kodus kali hakkama! (1) See ehe Sierra-tunne! Jälle Ford Sierra roolis ja räägime 8 lugu ka (1) Moehitt: aluspükstes tänavale (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnno Jonuks, Atko Remmel: kuidas eestlastest sai metsarahvas

5 min lugemist
Autorid Atko Remmel (vasakul) ja Tõnno Jonuks. FOTO: Erakogu

Laialt levinud arusaama järgi on eestlaste suhe metsaga midagi eripärast, mistõttu eestlasi iseloomustatakse tihti ka metsarahvana. Kuidas ja millal selline enesekuvand üldse tekkinud on, kirjutavad Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, TLÜ teadur Tõnno Jonuks ja TÜ ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestlased ja nende sugulased liivlased ei elanud mitte nagu naabrid lätlased metsades lahus, vaid neil olivad kindlad külad ja linnad, kellele vaenlase vägevus ja vahvus kaua aega midagi teha ei jõudnud. (Carl Robert Jakobson, 1868)

Kuna kõige tähtsam maastikutüüp on Eestis olnud ilmselt mets, siis kõlbab ka sõna «metsarahvas» enesemääratluseks päris kenasti. (Valdur Mikita, 2015)

Teadmine eestlastest kui metsarahvast on juurdunud meist enamiku teadvusesse. Sellest on vändatud filme, kirjutatud raamatuid ja artikleid. Eestlaste loomuomane ja eripärane loodusesuhe on saanud üheks rahvusidentiteedi oluliseks tunnuseks, mida esitatakse uhkusega väljapool Eestitki. Eriti reljeefselt kerkib küsimus eestlaste loodussuhtest esile metsamajandamisega seonduvais debattides. Kuid, nagu näha ülalolevatest tsitaatidest, on ajaloo vältel eestlaste metsasuhet kirjeldatud üsna erinevalt. Meie eesmärk ei ole sekkuda metsandusdebatti ega võtta seisukohta metsa parema väärtustamise suhtes. Samuti ei ole me pädevad hindama ühe või teise metsakoosluse ökoloogilisi väärtusi. Meid huvitab eestlaste loodussuhtes pigem rahvusnarratiiviga seonduv – millistel asjaoludel ja millal eestlaste kui metsarahva kuvand tekkis? Ootuspäraselt selgus, et metsaeestlane koosneb väga erinevatest pusletükkidest.

Rahvusnarratiiv on lugu, mis põimib parasjagu käibel olevad väärtushinnangud ja sümbolid ühendavaks ja identiteeti loovaks tervikuks. Minevikul on sellistes lugudes keskne roll – sobivaid detaile kombineerides tekib mulje ajastuteülestest mustritest, kus sarnaseid väärtusi on jagatud mäletamatutest aegadest peale. Ka eestlaste metsasuhte puhul viidatakse tihti kunagisele kuldajastule, mil maa põliselanikud kohaliku loodusega harmoonias elasid.

19.06.2020 22.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto