N, 8.12.2022

Kohalik vaade ⟩ Vihakõne paneb Moldovas häirekellad helisema

Mădălin Necșuțu
, ajakirjanik, Chișinău
Vihakõne paneb Moldovas häirekellad helisema
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Moldova president Igor Dodon (paremal) ja peaminister Ion Chicu süüdistasid märtsi algul Itaaliast Moldovasse lennanud naist koroonaviiruse riiki toomises.
Moldova president Igor Dodon (paremal) ja peaminister Ion Chicu süüdistasid märtsi algul Itaaliast Moldovasse lennanud naist koroonaviiruse riiki toomises. Foto: Moldova Presidendi Kantselei
  • Pandeemia on vihakõnele Moldovas hoogu juurde andnud.
  • Peaminister ja president süüdistasid avalikult üht naist viiruse riiki toomises.
  • Pandeemia ajal on vihakõne ohvriks olnud välismaalt koju naasvad moldovlased.
  • Riigis puudub seadus, mille abil oleks võimalik vihakõnega võidelda.

Moldovas muutub vihakõne aasta-aastalt aina suuremaks probleemiks nii avalikus ruumis kui ka sotsiaalmeedias, hoiatab vihakõne levikut jälgiv vabaühendus. Selle taga on nii poliitikud, ajakirjanikud ja vaimulikud kui ka tavainimesed.

Eelmisel nädalal, 9. juunil läksid kaks võimupartei ja opositsiooni liiget telestuudios kaklema. Juba kuid varem olid nad teineteise pihta parlamendis loopinud süüdistusi ja solvanguid.

Vihakõne Moldovas sütitab sisemisi erimeelsusi erinevate poliitiliste vaadetega inimeste vahel, aga mitte ainult. Samamoodi ümbritsevad pinged erineva etnilise taustaga inimesi ja võõramaalasi.

Chișinăus baseeruv inimõigustega tegelev valitsusväline organisatsioon Promo-LEX on alates 2018. aastast vihakõnet jälginud. Senised järeldused on seiretegevuse eest vastutava eksperdi Irina Corobcenco sõnul muret tekitanud.

«Vihakõnet jälgides jõudsid Moldovas esimest korda võimude ja avalikkuse ette andmed, mis näitasid, et see on probleem ja vastavad võimud peaksid võtma ette samme selle ennetamiseks ning sellega võitlemiseks,» ütles ta.

Teisalt sagenesid vihakõne juhtumid Moldovas Covid-19 pandeemia eel ja selle ajal. Esimene näide pärineb 7. märtsist, mil peaminister Ion Chicu süüdistas ja nimetas vastutustundetuks riigi esimest nakatunut, 48-aastast naist, kes lendas Milanost Chișinăusse, olles varem Itaalias väidetavalt haiglast põgenenud.

«Selle juhtumi puhul on meil tõendeid täielikust vastutustundetusest. See inimene seadis ohtu paljude inimeste tervise, kaasa arvatud Itaalia lennujaama töötajate, lennukis viibinute ja meie kodanike oma,» ütles Chicu.

Vihakõne juhtumid Moldovas sagenesid Covid-19 pandeemia eel ja selle ajal.

Järgmisel päeval jätkas samal lainel president Igor Dodon, kes avaldas selle inimese nime, soo, vanuse ja teised isikuandmed, rikkudes sellega isikuandmete kaitse seadusi, et suunata rahva viha tema vastu.

Pärast tervenemist läks Moldova nullpatsient 9. aprillil Jurnal TV kanali telesaatesse ja lükkas süüdistused ümber. «Pole tõsi. Mitte miski televisioonis öeldust ei ole tõsi. Eriti härra Dodoni ja härra Chicu öeldu,» sõnas ta.

Naine selgitas, kuidas ta oli haigestumise ja haiglasse sattumise tõttu jäänud töötuks ja kodutuks, kuna tema ülemus oli tema teenetest loobunud. Itaalia arstid olevat naisele öelnud, et tal on kopsupõletik, soovitades tal puhata ja end ravida. Viimaste säästude eest suutis naine vaevu osta lennupileti tagasi Moldovasse.

«Pandeemia ajal on esinenud vihakõnet inimeste vastu, kes on positiivse koroonaproovi andnud, neid stigmatiseeritakse. Veel hullem on see, et riigitegelased, poliitikud, valitsus, valitsuse esindajad ja teised kõik osalevad selles,» selgitas inimõigusorganisatsiooni Amnesty International Moldova haru direktor Veaceslav Tofan.

Ohvriks diasporaa

Vihakõne jälgimise programmi alustati 2018. aastal, mil Promo-LEX selle George Sorosi Avatud Ühiskonna Fondi abil käivitas.

Jälgimisprotsessi käigus hoitakse silm peal meediakanalitel veebiruumis, televisioonis, sotsiaalvõrgustikes ja ka info talletamiseks ning jagamiseks mõeldud küberplatvormidel.

Vihakõne halvad mõjud on kiirenenud. Andmed näitavad selgelt, et puudub arusaamine vihakõne olemusest ja selle negatiivsetest pikaajalistest mõjudest. «Juhtumite arv oli 2019. aastal 2,2 korda suurem kui 2018. aastal, juhtumid registreeriti peamiselt poliitilises ja religioosses kontekstis,» selgitas Corobcenco.

2018. aastal tuvastati kuue kuu jooksul (veebruarist augustini) 368 vihakõnet või diskrimineerimisele õhutamisega seotud juhtumit. 2019. aastal (jaanuarist aprillini ja augustist detsembrini) avastas Promo-LEX kaheksa kuu jooksul 835 intsidenti.

«Kui 2018. aastal oli keskmiselt kaks vihakõne juhtumit päevas, siis 2019. aastal oli nende arv jõudnud keskmiselt 4,2 juhtumini päevas. 2020. aasta jälgimisprotsess veel käib, andmeid pole veel analüüsitud ega hinnatud,» lisas Corobcenco.

Pandeemia ajal mõjutas vihakõne enim aga Moldova diasporaad, eriti lääneriikides elavaid moldovlasi. «Pärast eriolukorra väljakuulutamist (17. mail – toim), esines mitu vihakõne juhtumit diasporaa (pandeemia ajal kodumaale naasnud Moldova kodanike – toim), Covid-19sse nakatunute, poliitikute, nende toetajate ja romade kogukonna vastu,» rääkis ekspert.

Umbes miljon välismaal elavat Moldova kodanikku on enam-vähem võrdselt jaotunud Euroopa ja Põhja-Ameerika ning Venemaa vahel. Samamoodi ollakse poliitilistelt veendumustelt laias laastus ida ja lääne vahel pooleks jagunenud.

Igal pressikonverentsil eristasid võimud nn võõrriikidest sissetoodud nakatumisi riigisisestest nakatumistest.

Kuna venemeelne Sotsialistide Partei ei võida hääli lääneriikides elavatelt Moldova kodanikelt, käivitati novembrisse planeeritud presidendivalimiste kontekstis läänes elavate moldovlaste vastu viha­kõnekampaania. Selle taga olid parteiga seotud meediaväljaanded, aga ka rahvaesindajad.

Igal võimude korraldatud pressikonverentsil eristasid nad nn võõrriikidest sisse toodud nakatumisi riigisisestest nakatumistest.

Corobcenco lisas, et praegugi on sotsiaalmeedias hulgaliselt pilte Moldova poliitikutest, keda seostatakse Covid-19ga.

Ainuüksi ajavahemikul 6.–10. aprillini 22 veebiallika ja nende Facebooki lehe jälgimisel leidis Promo-LEX, et 17 allika poolt 183 Covid-19 kohta avaldatud loo all oli 445 vihakõnet ja viha õhutamisega seotud kommentaari.

Puudulik seadus

Corobcenco hinnangul puudub Moldoval õiguslik raamistik vihakõne peatamiseks või selle eest vastutavate inimeste karistamiseks.

«Esmalt vajame õiguslikku raamistikku, et vihakõnet ära hoida ja selle eest vastutusele võtta. See tähendab, et teisel lugemisel tuleb Moldova parlamendil vastu võtta seaduseelnõu 301/2016, mis käsitleb eelarvamustest põhjustatud kuritegusid,» märkis ta.

Paraku on aga rahvaesindajad vihakõnet reguleeriva seaduse vastu üles näidanud väikest huvi.

«See tõstaks teadlikkust vihakõne tõsidusest. See on ohtlik, kuna kutsub esile ühe grupi koondumist teise grupi või inimese vastu. Vihakõne baseerub eelarvamustel, stereotüüpidel, konfliktidel või pingetel, millest lõigatakse kasu või mida võimendatakse. Vihakõne on etapp, millele järgnevad vihakuriteod ja genotsiid,» hoiatas Corobcenco.

«Moldovas peab olema hästi viimistletud seadus, mis võitleb vihakõnega ja teiselt poolt kaitseb samal ajal sõnavabadust. Minu hinnangul ei tee riik piisavalt, et meid vihakõne eest kaitsta,» võttis Tofan teema kokku.

Promo-LEX

  • Valitsusväline inimõiguste kaitse ühendus, mille eesmärk on arendada demokraatiat Moldovas, sealhulgas ka Transnistria piirkonnas, edendades ja kaitstes inimõigusi, jälgides demokraatlikke protsesse ja tugevdades kodanikuühiskonda.
  • Ühendus korraldab Moldovas valimisvaatlusmissioone alates 2009. aastast. Lisaks on neil pikaajaline rahvusvaheline kogemus: Promo-LEX on vaadelnud valimisi nt Armeenias, Saksamaal, Gruusias, Eestis, Norras, Rumeenias, Rootsis, Ukrainas jpt riikides.
  • Ühendus haldab veebiplatvormi www. monitor.md, kus iga kodanik saab anda teada valimispettustest, vaenu õhutamisest, diskrimineerimisest jms.

Allikas: PM

Märksõnad
Tagasi üles