/nginx/o/2020/06/17/13155996t1h0638.jpg)
Põhiseaduse äsjase aastapäeva puhul tasub meenutada, et kehtiv põhiseadus rõhutab nii inimväärikust kui ka seda, et Eesti põhiväärtuste hulka kuulub ka eri nahavärvusega inimeste võrdne kohtlemine - neid on nüüdseks Eestis arvestatav kogukond, kirjutab ingliskeelse portaali Estonian World peatoimetaja Silver Tambur.
Black Lives Matter Tallinn, mis leidis aset 10. juunil ja millest võtsid osa sajad inimesed, ei olnud pelgalt solidaarne toetusavaldus Ameerika Ühendriikide mustanahalisele kogukonnale – veelgi olulisem on toetada eri nahavärviga vähemuskogukondi Eestis, kes on siin kokku puutunud rassismiga.
Kui juuni alguses kuulutati välja Black Lives Matter Tallinna solidaarsusavaldus, reageeris selle peale teiste seas ka Abdul Turay – aastaid Eestis elanud Kariibi päritolu britt –, kes leidis, et rassipõhise politseivägivalla vastane protest on Eestis põhjendamatu ja see meeleavaldus ei peaks Tallinnas toimuma. «Me pole teie ahvid!» kirjutas Turay sotsiaalmeedia postituses, mis avaldati ka Postimehes. «Eestil on omad probleemid. Tegelege nendega.»
Järgnenud intervjuus Postimehele lisas Turay: «Eestis ei ole mustanahaliste kogukonda kui sellist. Jah, on mustanahalised, kes elavad Eestis, aga nad ei ole eestlased.» Intervjuule viitasid hiljem paljud inimesed, põhjendades, miks meeleavaldus Black Lives Matter ei ole Eestis asjakohane. «Aga näete, Eestis elanud mustanahaline ütles samuti, et pole põhjendatud!» kõlas argument.
Turay eksis aga laiemas kontekstis mõlema argumendiga: et Eestis ei ole mustanahaliste kogukonda kui sellist ja et mustanahalised, kes elavad Eestis, ei ole eestlased.
