Ilmajutt: Eestis tuleb tornaadosid ette igal aastal

Kui mingit tüüpi tornaado hakkab tekkima, võib näha pilvest maa poole laskuvat keerist, mis võib olla väga kitsas, aga ka räbaldunud ja väga lai.  FOTO: Villu Lükk

Juuni on toonud kaasa hävitavat hiidrahet, mis kahjustas isegi koduloomi. 8. juunil tuli teateid, et koer või kass sai peapõrutuse vms trauma, kui tennisepallisuurused raheterad teda tabasid. Samuti on õhus tornaadooht. Tõepoolest, Eestis tuleb tornaadosid ette igal aastal, kuid enamasti on need vee kohal – vesipüksid. Meenub 1998. aasta, kui registreeriti rekordarv tornaadosid – 23 või 24, millest enamik oli juunis.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui mingit tüüpi tornaado hakkab tekkima, võib näha pilvest maa poole laskuvat keerist, mis võib olla väga kitsas, aga ka räbaldunud ja väga lai. Pöörlemist võib, kuid ei pruugi märgata. Kui selline keeris ei lasku maa- või veepinnani, siis nimetatakse seda lehterpilveks (funnel cloud, tuba). Kui see aga kontakteerub pinnaga, siis peaks vee kohale tekkima pritsmetest pilv, maismaa kohale aga tolmupilv ja sel juhul on tegemist juba päris trombi ehk tornaadoga (vesipüks, maapüks või lihtsalt tornaado ehk tromb).

Kõikidel juhtudel nimetatakse säärast pilve ikka nimega Cumulonimbus tuba. Sealjuures ei pruugi vesipüksil või tornaadol olla silmaga nähtavat „lonti” aluspinna ja pilve aluse vahel.

17.06.2020 19.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto