Sisukord
Arvamus
Tänane leht
18.06.2020
Eesti Eesti lühiuudised Video ⟩ Peaminister lubab muutusi terviseametis (5) Sillamäel tuli peatänava alt välja vana kalmistu (1) Parteivahetajad pürgivad võimu poole, opositsioon kaotab liikmeid (29) Majandus Hololei Rail Balticust: hindeks neli pisikese miinusega (6) Majanduse lühiuudised Ajaloo suurim langus nõudluses nafta järele (1) Suuraktsionär ähvardab Lufthansa päästeplaani läbi kukutada Suhkru tarbimine väheneb esimest korda nelja aastakümne vältel Välismaa Eesti areng sõltub otseselt Euroopa Liidu tugevusest (4) Kohalik vaade ⟩ Leedu klammerdub Rail Balticu külge Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: EL positsioon regionaalsegi jõuna on ohus (7) Herman Kelomees: Kivisaare-jaht oli viga (41) Vladimir Juškin: Putini isevalitsus omandab eluaegse staatuse (7) Lauri Vahtra: kodukontor valust karjuva lapsega (1) Maarika Truu: kuidas mõõta iduettevõtte väärtust? (1) Kultuur Jälle käib teatri kaaperdamine (2) Avalik kiri NUKU teatrile (3) Tommy Cash: kardan inimlikkuse kadumist Sport Kultuuriminister näeb Eesti MM-rallit koroonapiiranguteta septembris (5) Võimalus, mida lihtsalt ei saa kasutamata jätta (3) Maa Elu Jahimehed tahavad luba küttida metskitsi vibuga (12) Kuuse-kooreürask käitus tänavu tavatult (2) Üle Eesti käib kibekiire päikesejaamade ehitus (5) Kui muruniidukist või -traktorist ei piisa Aknameister: odavat masstoodangut võib endale lubada igaüks Korraliku saunaviha tegemine on paras teadus (1) Roosid jaanipäevaks kasvama Ilmajutt: Eestis tuleb tornaadosid ette igal aastal Muru saab süüa ja muruga saab ravida Spargel on soolestiku sanitar Soome telekokk korraldab Muhumaal kokanduskursusi Tartu Koroona pole Tartu kinnisvaraturule veel suurt kukkumist toonud Riina Solman: lapsehoolduspuhkus olgu muretu Laura Danilas: lennunduse «nähtamatud» jõud Rannar Raba: kasvõi minut enne südaööd Kümnendi lõpuks võib osa Tartu-Elva teest saada neljarajaliseks (2) Tartu lühiuudised Piirissaare vanausulised saavad sügisel kauaoodatud palvemaja Indrek Kelk näeb virtuaalsetel spordiüritustel tulevikku (1) Tammeka parimad noormängijad seisavad Euroopa lävel Voronja galerii suvele annab võimsa varjundi kättemaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: EL positsioon regionaalsegi jõuna on ohus

2 min lugemist
  • Euroopa pole enam ammu maailma kese, kust koloniaalvaldusi valitsetakse
  • Sõjaliste jõudude vahekord Euroopas tervikuna pole kiita
Euroopa peab oma positsiooni maailmas parandama. FOTO: Urmas Nemvalts

Riigikogu juures tegutsev arenguseire keskus on saanud valmis analüüsi «Globaalsete jõujoonte stsenaariumid ja nende tähendus Eesti jaoks». Eriti oluliseks on ELi positsioon muutunud pärast Covid-19-pandeemiat ja selle õppetunde, mis osalt on juba saadud, kuid osa sündmuste saabumist ei oska me oodata, sest me ei tea, et me ei tea.

Esile toodud neli selgepiiriliselt jälgitavat stsenaariumi keskenduvad valikutele «Euroopa kui kompass», «Euroopa kui kindlus», «geopoliitiline üksindus» ning «kiired ja nutikad». Elu ei ole aga kunagi selgepiiriline, vaid pigem sümbioos mitmesugustest valikutest. Suur erinevus tuleviku realiseerumises on ka selles, millise vormi EL lähiaastatel võtab – kas föderaliseerub või mitte –, ning samuti sõltub areng laienemisest või kahanemisest.

Raportis tõdetakse, et «Euroopa Liidu sisene koostöö võib järgmise 15 aasta jooksul tiheneda või hõreneda». See on lause, millega pole ühelt poolt midagi peale hakata, kuid teisalt on see nii tõsi, kui üldse saab olla. Tegelikult näeme ju iga päev, kuidas riikidevahelised suhted toimivad, ning on kindel, et tavapärased kantsid ELi sees ei murene ka järgmise 15 aasta jooksul. Prantsusmaa-Saksamaa telg püsib, Benelux püsib, ida ja lääne vaheline erinevus püsib samuti. Pigem on küsimus, milline on Eesti plaan nende mõjujoonte keskel ja kuidas saame võtta pakutavast maksimumi.

Üks tähtsamaid ELi ees seisvaid küsimusi on selle positsioon maailmas, mis pärast pandeemiat jõudude tasakaalu muuta võib. ELis on väikesed riigid ja need riigid, mis pole veel mõistnud, et nad on väikesed. Loomulikult oleme eri kategooriates eri kaaluga ning Eesti on e-riigina kindlasti üks suurimaid maailmas. Ometigi ainult sellest ei piisa. Euroopa pole enam ammu maailma kese, kust mujal laiuvaid koloniaalvaldusi valitsetakse. Osa Euroopa mõtteviisist näib aga sellest mudelist jäigalt kinni hoidvat.

JUHTmõte

ELil on viimane aeg saada lahti vana haige mehe kuvandist ning asuda päriselt suurjõuna tegutsema.

7

Näide sellest, mis ELil pandeemia ajal ebaõnnestus, tuleb Serbiast. Raadio Vaba Euroopa avaldatud andmetel usub peaaegu 40 protsenti serblastest, et neid aitas kriisis kõige rohkem Hiina. 17,6 protsenti arvab, et Euroopa Liit, ning 14,6 protsenti peab suurimaks abistajaks Venemaad. Tegelikult tuli saadetud abist EList 78,7, Saksamaalt 8, USAst 6,9 ja ÜROst 6,1 protsenti. Ei Hiinat, ei Venemaad. ELil ei ole selle näite põhjal regionaalsetki positsiooni, globaalsest rääkimata.

Teine tähtis areng ELis on kaitsekoostöö, mis muutub üha tähtsamaks, arvestades president Trumpi otsuseid. Hiljutine teade vähendada vägesid Saksamaal on saanud palju vastukaja ning näidanud ELi kaitsekoostöö tegelikku seisu. Palju on räägitud, et Baltikumis on ainsa NATO piirkonnana vastasel vägede suur ülekaal. Kui 52 000 sõdurist poolte liigutamine sellist vastukaja tekitab, pole mujalgi ELis jõudude vahekord kiita. Üks lihtne arv siia: 80 aastat tagasi (17.06.1940) algas baaside lepingu elluviimine ning Eestisse sisenes 90 000 punaarmeelast. Seda oli pea kaks korda rohkem kui praegu Saksamaal USA vägesid.

ELil on viimane aeg saada lahti vana haige mehe kuvandist ning asuda päriselt suurjõuna tegutsema. Kui Euroopa ühiselt ei mõista võimalusi ja tegeleb pigem pisiasjadega, siis jääme peatselt äärealaks.

Seotud lood
17.06.2020 19.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto