Sisukord
Arter
Postimees
20.06.2020
Eesti Tartu Ülikool tunnustas Tanel Kiike ja Irja Lutsarit (6) Uued detailid: Tarraste läks Lihulas sõtta (21) Eesti lühiuudised Lahkuv pereterapeudist misjonär: laste heaolu tagamiseks tuleb lahendada eelmise ja üle-eelmise põlvkonna traumad (5) Kui algas kannatuste aasta (27) Suur eesmärk täidetud: Eesti kirjutas alla liitumisele CERNiga. Mida see nüüd tähendama hakkab? (1) Majandus Maailma parim suurpanga aktsia jätkab tõusu (1) Investorid kardavad rongist maha jääda (1) Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses Välismaa Kodust pagenute hulk üha kasvab (2) Välismaa lühiuudised AJA PEEGEL. Orjalaevad seilasid ka pärast vedude keelustamist (2) Ratas: eelarvega on seis nagu enne kriisi algust (4) Arvamus Juhtkiri: meie jääme kestma (21) Mihkel Kunnus: kuidas kommunikeerida õhulosse? (15) WRC ütles, kes on boss Hoolikalt kaalutud kahing (5) Siht püsigu silme ees 4797 päeva teadmatust Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Sport Käsipallur ja reisijuht Riho-Bruno Bramanis: jaapanlaste mõttemaailma õpib tundma terve elu (1) Spordi lühiuudised Henry Lääne kolum. Seepi sulle keelele, jalgpallur! (1) Merendus Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses AK Eiki Berg: geopoliitilised trendid pandeemia ja kliimakriisi taustal (3) Majandusteadlane: geopoliitika ja geoökonoomika vahel ja sees toimuvad suured muutused (1) Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Tõnno Jonuks, Atko Remmel: kuidas eestlastest sai metsarahvas (3) Aune Valk: kõrgeima palgaga ülikoolilõpetajad EKI keelekool: kes on kaarlant? Digikultuur. Digiajastul kunstipärand muutub Vikerkaar loeb. Kerge on elada väljaspool kapitalismi ja monogaamiat, kui oled võitja (10) Inimkonna hääled Arkaadia teel (2) Krimilugu, mille autor ei alahinda lugejat Mis saab ilusatest tüdrukutest? (2) Nädala plaat: Cosmoskoviitide kosmopoliitsed rännakud Aja auk. Põrandaalune šamaan Juurikas. Uue elu koidikul (6) Juurikas. Müstiline signaal kordub Heli Susi: peame hoiduma kultuuri ja vaimu lammutavate vihasõnade eest (1) Arter Eesti teadlase maailmatasemel edu ja sügav isiklik tragöödia Maskis ja läbi seinaaugu: uljas seks ja linn Ralli: rahakoti ja aju pingeline koostöö. Rallifänn räägib kõik ausalt ära Kairo teeb ilmataevas ilma Olge hoiatatud: moodne kärgpere pole teil mingi tavaline pere! (8) Kristina Herodes: Söögist, joogist ja seksist (5) Alasti staaridest sõjakoledusteni – maailmatasemel ilu ja valu Tallinnas (1) Testi ennast: mis tüüpi jaanipiduline oled sina? (3) Jaanikali karastab: pane kodus kali hakkama! (1) See ehe Sierra-tunne! Jälle Ford Sierra roolis ja räägime 8 lugu ka (1) Moehitt: aluspükstes tänavale (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaanikali karastab: pane kodus kali hakkama!

6 min lugemist
Vanad eestlased sõid jaanipühadeks parimat, mis majapidamisest võtta oli - odrakäkke, rukkileiba, kohupiima, võid ja mune. Liha pruugiti suvisel pühal harva.   FOTO: Eesti Vabaõhumuuseumi kogu

Sellist liha ja vorsti hulgigrillimist nagu praegu pole eestlaste jaanikombestikus varem nähtud. Ei ilmasõjaeelsel ajal ega ammugi vanade eestlaste jaanitulel. Küll aga ühendavad minevikku praegusega õlu ja kali, mida suvisel pühal pruukida – katsetage jaaninädalal omatehtud kaljaga, see hakkab meeldima!

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Jaaniõhtu ühes lõkketulega oli vanadel eestlastel seotud pigem tuleviku ennustamise ning parema saagi ja karjaõnne loitsimise maagiaga. «Suvisel pühal söödi küll parimat, mida võtta oli, kuid toidulauale ei pandud jaanipidustustel sugugi nii suur rõhku nagu praegu, liha küpsetamisest rääkimata,» tähendab Eesti Vabaõhumuuseumi teadur, etnograaf Maret Tamjärv.

Olgugi et kirikukalendris tähistab jaanipäev Ristija Johannese sünnipäeva, võrsuvad selle uskumused ja kombed kaugest ristiusueelsest ajast ning toituvad senini meie hinges juuri ajavast looduseusust.

«Jaanilõke polnud mingi tavaline tuli,» sõnab etnograaf. Vanasti usuti, et jaanilaupäeva õhtul süüdatav lõkketuli puhastab ja kaitseb, soodustab kosumist ja kasvamist. Selle omaaegsest nõiduslikust tähendusest annavad aimu muistsed manamised, mis kutsusid tule äärde kõiki, lastest raukadeni. Mittetulijate põllud loitsiti umbrohuseks, nad ise laisaks ja töös saamatuks. Iidne on ka tulele ohverdamise komme: igaüks pidi midagi lõkkesse viskamiseks kaasa võtma, olgu see kübeke vilja, herneid, ube või ainult oksaraokene. Usuti, et nii kaugele, kui jaanitule kuma paistis või suits ulatus, oli ümbrus kaitstud kurja eest.

19.06.2020 22.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto