Sisukord
AK
Postimees
20.06.2020
Eesti Tartu Ülikool tunnustas Tanel Kiike ja Irja Lutsarit (6) Uued detailid: Tarraste läks Lihulas sõtta (21) Eesti lühiuudised Lahkuv pereterapeudist misjonär: laste heaolu tagamiseks tuleb lahendada eelmise ja üle-eelmise põlvkonna traumad (5) Kui algas kannatuste aasta (27) Suur eesmärk täidetud: Eesti kirjutas alla liitumisele CERNiga. Mida see nüüd tähendama hakkab? (1) Majandus Maailma parim suurpanga aktsia jätkab tõusu (1) Investorid kardavad rongist maha jääda (1) Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses Välismaa Kodust pagenute hulk üha kasvab (2) Välismaa lühiuudised AJA PEEGEL. Orjalaevad seilasid ka pärast vedude keelustamist (2) Ratas: eelarvega on seis nagu enne kriisi algust (4) Arvamus Juhtkiri: meie jääme kestma (21) Mihkel Kunnus: kuidas kommunikeerida õhulosse? (15) WRC ütles, kes on boss Hoolikalt kaalutud kahing (5) Siht püsigu silme ees 4797 päeva teadmatust Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Sport Käsipallur ja reisijuht Riho-Bruno Bramanis: jaapanlaste mõttemaailma õpib tundma terve elu (1) Spordi lühiuudised Henry Lääne kolum. Seepi sulle keelele, jalgpallur! (1) Merendus Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses AK Eiki Berg: geopoliitilised trendid pandeemia ja kliimakriisi taustal (3) Majandusteadlane: geopoliitika ja geoökonoomika vahel ja sees toimuvad suured muutused (1) Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Tõnno Jonuks, Atko Remmel: kuidas eestlastest sai metsarahvas (3) Aune Valk: kõrgeima palgaga ülikoolilõpetajad EKI keelekool: kes on kaarlant? Digikultuur. Digiajastul kunstipärand muutub Vikerkaar loeb. Kerge on elada väljaspool kapitalismi ja monogaamiat, kui oled võitja (10) Inimkonna hääled Arkaadia teel (2) Krimilugu, mille autor ei alahinda lugejat Mis saab ilusatest tüdrukutest? (2) Nädala plaat: Cosmoskoviitide kosmopoliitsed rännakud Aja auk. Põrandaalune šamaan Juurikas. Uue elu koidikul (6) Juurikas. Müstiline signaal kordub Heli Susi: peame hoiduma kultuuri ja vaimu lammutavate vihasõnade eest (1) Arter Eesti teadlase maailmatasemel edu ja sügav isiklik tragöödia Maskis ja läbi seinaaugu: uljas seks ja linn Ralli: rahakoti ja aju pingeline koostöö. Rallifänn räägib kõik ausalt ära Kairo teeb ilmataevas ilma Olge hoiatatud: moodne kärgpere pole teil mingi tavaline pere! (8) Kristina Herodes: Söögist, joogist ja seksist (5) Alasti staaridest sõjakoledusteni – maailmatasemel ilu ja valu Tallinnas (1) Testi ennast: mis tüüpi jaanipiduline oled sina? (3) Jaanikali karastab: pane kodus kali hakkama! (1) See ehe Sierra-tunne! Jälle Ford Sierra roolis ja räägime 8 lugu ka (1) Moehitt: aluspükstes tänavale (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Inimkonna hääled Arkaadia teel

8 min lugemist
Johann Gottfried von Herder. FOTO: Repro

Johann Gottfried von Herderi (1744–1803) mahuka «Mõtted inimkonna ajaloo filosoofiast» ilmumine eesti keeles on võrreldav uue tähe süttimisega eestikeelse mõttekirjanduse taevas. Herderi täht on eesti kultuuri kohal kõrgunud tegelikult juba pikalt, ehkki teated temast on siiani olnud kaudsed ja sõltunud enamasti üksikutest pühendunud vahendajatest.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ometi on see just Herder, kelle loomingust kasvab välja avar filosoofiline nägemus rahvaste ja rahvuskultuuride tähtsusest. Herderi käsitlused keelest ja rahvaluulest on muuhulgas Eesti 19. sajandi ärkamisaja liikumise nurgakivi. Ilmselt poleks ilma Herderita mõeldav Jakob Hurda tegevus rahvaluule kogumisel. Küsitav oleks ka eeposte saatus – pole sugugi kindel, kas soomlaste «Kalevala» või eestlaste «Kalevipoeg» oleksid praegusel kujul kaante vahel, kui poleks olnud Herderi prohvetlikke avastusi rahvalaulude psühholoogilisest sügavusest ja eri kultuuride kordumatust tähtsusest.

Nüüd on aeg viimaks küps Herderi tõeliseks kohalejõudmiseks. Eestikeelne lugeja saab temaga tutvumist alustada Herderi peateosest. Tõlkeid on kuuldavasti ilmumas veelgi. Lisaks on elavnemas eesti uurijate panus Herderi retseptsiooni. Selle näiteks on Eva Piirimäe ja Liina Lukase osalusel äsja ilmunud inglis- ja saksakeelne esseekogumik, mis keskendub empaatia ja sümpaatia rollile Herderi filosoofias («Herder on Empathy and Sympathy. Einfühlung und Sympathie im Denken Herders», Brill, 2020). Liina Lukase sulest pärineb ka üks esimesi vastukajasid Herderi tõlkele (vt Sirp, 21.02.20).

Humaansus vormib inimest

Herderi suurteos «Mõtted inimkonna ajaloo filosoofiast» (edaspidi «Mõtted»; ilmus algselt neljas jaos aastatel 1784–1791) on üks suurejoonelisimaid omas vallas. Valgustusaja autorid olid ka juba varem kirjutanud panoraamseid ajalookäsitlusi (nt Montesquieu ja Voltaire), hõlmates rahvaste ajalugu, kombestikku ja seadusi globaalses ulatuses. Inimkonna etniline ja kultuuriline mitmekesisus tõstatas inimloomuse kohta uusi filosoofilisi küsimusi, mida Herder oma «Mõtete» eessõnas formuleerib nii: «Mis on inimeste õnn? Ja kui palju leidub seda meie Maal? Kuna kõik Maa asukad ja eeskätt just inimesed on nii erinevad, siis kuivõrd võib väita, et seda esineb kõikjal, iga ühiskonna korralduse puhul, igasuguses kliimas, kõikide olude, eluigade ja aegade murranguliste muutuste juures?» (lk 12).

19.06.2020 22.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto