Sisukord
AK
Tänane leht
20.06.2020
Eesti Tartu Ülikool tunnustas Tanel Kiike ja Irja Lutsarit (6) Uued detailid: Tarraste läks Lihulas sõtta (21) Eesti lühiuudised Lahkuv pereterapeudist misjonär: laste heaolu tagamiseks tuleb lahendada eelmise ja üle-eelmise põlvkonna traumad (5) Kui algas kannatuste aasta (28) Suur eesmärk täidetud: Eesti kirjutas alla liitumisele CERNiga. Mida see nüüd tähendama hakkab? (1) Majandus Maailma parim suurpanga aktsia jätkab tõusu (1) Investorid kardavad rongist maha jääda (1) Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses Välismaa Kodust pagenute hulk üha kasvab (2) Välismaa lühiuudised AJA PEEGEL. Orjalaevad seilasid ka pärast vedude keelustamist (2) Ratas: eelarvega on seis nagu enne kriisi algust (4) Arvamus Juhtkiri: meie jääme kestma (21) Mihkel Kunnus: kuidas kommunikeerida õhulosse? (15) WRC ütles, kes on boss Hoolikalt kaalutud kahing (5) Siht püsigu silme ees 4797 päeva teadmatust Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Sport Käsipallur ja reisijuht Riho-Bruno Bramanis: jaapanlaste mõttemaailma õpib tundma terve elu (1) Spordi lühiuudised Henry Lääne kolum. Seepi sulle keelele, jalgpallur! (1) Merendus Merendusinimesed kahtlevad ametite ühendamise tulemuslikkuses AK Eiki Berg: geopoliitilised trendid pandeemia ja kliimakriisi taustal (3) Majandusteadlane: geopoliitika ja geoökonoomika vahel ja sees toimuvad suured muutused (1) Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Tõnno Jonuks, Atko Remmel: kuidas eestlastest sai metsarahvas (3) Aune Valk: kõrgeima palgaga ülikoolilõpetajad EKI keelekool: kes on kaarlant? Digikultuur. Digiajastul kunstipärand muutub Vikerkaar loeb. Kerge on elada väljaspool kapitalismi ja monogaamiat, kui oled võitja (10) Inimkonna hääled Arkaadia teel (2) Krimilugu, mille autor ei alahinda lugejat Mis saab ilusatest tüdrukutest? (2) Nädala plaat: Cosmoskoviitide kosmopoliitsed rännakud Aja auk. Põrandaalune šamaan Juurikas. Uue elu koidikul (6) Juurikas. Müstiline signaal kordub Heli Susi: peame hoiduma kultuuri ja vaimu lammutavate vihasõnade eest (1) Arter Eesti teadlase maailmatasemel edu ja sügav isiklik tragöödia Maskis ja läbi seinaaugu: uljas seks ja linn Ralli: rahakoti ja aju pingeline koostöö. Rallifänn räägib kõik ausalt ära Kairo teeb ilmataevas ilma Olge hoiatatud: moodne kärgpere pole teil mingi tavaline pere! (8) Kristina Herodes: Söögist, joogist ja seksist (5) Alasti staaridest sõjakoledusteni – maailmatasemel ilu ja valu Tallinnas (1) Testi ennast: mis tüüpi jaanipiduline oled sina? (3) Jaanikali karastab: pane kodus kali hakkama! (1) See ehe Sierra-tunne! Jälle Ford Sierra roolis ja räägime 8 lugu ka (1) Moehitt: aluspükstes tänavale (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kes on kaarlant?

2 min lugemist
  • Nimetus «tuttpütt» on kunstlik moodustis saksa keelest
  • Omapärase tagumiku tõttu kutsutakse teda ka persuks
  • Ugrilastele on tuttpütt maagiline lind, maa looja
Tuttpüttide pulmamäng e. kaarlandid lantimas FOTO: Roger Erikson

Tänavust aasta lindu tunneme tema uhke krae ja kahe suletuti järgi – see on tuttpütt, ladinakeelse nimetusega Podiceps cristatus. Tuttpütt on rändlind ja käib pesitsemas meie suurematel madalatel veekogudel, kus leidub piisavalt kala ja varju pakkuvat rannaroostikku, kirjutab EKI vanemteadur Geda Paulsen.

Liiginimetus tuttpütt («kunstlik moodustis» saksa keele Haubentaucher’ist, ütleb Mart Mäger 1967. aastal ilmunud teoses «Eesti linnunimetused») annab üsna hea ettekujutuse kirjeldatavast linnust: tutt viitab kahele isaslinnu peas asetsevale suletutile ning pütt pütiliste seltsile. Sellesse seltsi kuuluvad veelinnud on paksusulelised ning osavad ujujad ja sukeldujad, kuid väga kohmakad lendajad. Tuttpütt on püttide suurekasvulisim liik, kelle ujumisvõimekus on seotud tema iseäraliku kehaehitusega – püti jalad asetsevad rohkem keha tagaosas kui teistel lindudel.

Toreda hundsulestiku ehk isaslinnu sigimisaegse värvika kostüümi poolest tuntud linnu kohta leidub hulk rahvapäraseid nimetusi, ajendatud sulekandja välimusest või talle iseloomulikust käitumisest. Huvitaval kombel ei peegeldu nendes nimetustes tuttpüti pealtnäha kõige silmatorkavam omadus, pead ehtivad suletutid. Üks nimetusi ühendav tunnus on seotud hoopis tema keha omapärase tagaosa ning sellest tingitud liikumisviisiga, mis maapinnal on vaevaline ja taaruv. Neutraalsest sõnavarast eristuva häälikusümboolika ning kirjeldatava mingile kindlale omadusele keskenduva tähendusega on need nimetused ere näide eesti keele ekspressiivse sõnavara rikkusest: perssjalg, persis, pärsus, persu, pärss, pirss; kakerdaja, kakardaja, kakar, kakand, kakerd, kakard, kakr, kakerlane, kakrekas, kagar, kaarlant. Tuttpüti suurepärasele sukeldumisoskusele viitavad aga saartel ja lääneranniku murrakutes esinevad nimetused tuuker, tüüker, tuukerpart.

Tuttpütile iseloomuliku koriseva-krooksuva hääle tõttu on teda kutsutud röökijaks, prääksujaks, krooguks ja merivareseks. Üldnimetus pütt võib Mart Mägra arvates tulla linnu naksuvast tök-tök-ist või püt-püt-ist. Peatoiduse järgi on tuttpütti nimetatud räimelinnuks, räimetirriks, kalakauriks, mereniruks.

Ado Lintropi Põhja-Euraasia rahvaste pärimust käsitlevast kogumikust «Loomisaja lood» leiab maa tekkemuistendi meie keelesugulaste manside aladelt. Selles loos jutustatakse raudsest tuttpütist, kes laskub mürina saatel taevast ning sukeldub vette maad otsima. Kolmanda sukeldumise järel kerkib ta pinnale, nokas suur maatükk, mis seostub tuttpüti tutiga. Tuttpütt on niisiis ugrilaste maagiline lind.

Seotud lood
19.06.2020 22.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto