Sisukord
Majandus
Tänane leht

Roberto de Silvestri: Euroopa suurpangad tõmbavad Eesti investeeringutele pidurit

3 min lugemist
Roberto de Silvestri FOTO: Raul Mee / Postimees

Roberto de Silvestri sõnul on seoses rahapesuskandaalidega kadunud suur tükk Eesti usaldusväärsusest: kui tänu edule IT-vallas suutis Eesti end positiivsena maailmakaardile tuua, siis Danske ja Swedbank on tekitanud meile patuse Ida-Euroopa riigi maine.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nii investeeris üks Silvestri tuttav Itaalia ärimees ühte de Silvestri kinnisvaraprojekti Eestis. Hiljem oli tal vaja Societe Generale pangas konto avada. Nii nagu ikka, pidi ta kõik oma ärihuvid lagedale tooma. Eesti investeeringu ta enda sõnul unustas. Siis tuli kõne Societe Generalelt: avastati investeering Eestis. Ja see on nüüd küll halb, sest Eesti on kahtlane, seal on palju rahapesu. Kui Euroopa suuruselt teine pank niimoodi Eesti kohta mõtleb ja klientidele takistusi teeb, siis see näitab nii mõndagi, nentis de Silvestri. Tema sõnul on välisinvestorid Eestit rohkem pelgama hakanud, kuna siinseid investeeringuid on raske kodupankadele põhjendada. Ainus, mida teha saab, on oodata ja loota, et skandaalid unustatakse ja positiivne maine taastub. «Ainult aeg suudab seda parandada,» ütles de Silvestri.

Ajast rääkides – äris on tema sõnul hetkel ootamisfaas. «See ongi koroona kõige suurem mõju, et kõik asjad on pausile pannud. Kõik ootavad, mis saab sügisel. Ollakse ettevaatlikud, suuri otsuseid lükatakse edasi,» ütles ärimees. Sama kehtib tema sõnul Colonna kohta. Hetkel hoiavad tema sõnul ettevõtteid vee peal riiklikud abirahad ning pankade antud armuaeg. See kestab 3-6 kuud. Kui sügis tuleb ja riigi rahad otsa lõppevad, on tema sõnul võimalik, et siis hakatakse likviidsust otsides kinnisvaraobjekte müüma. Kuna Silvestri huvi on eelkõige ärikinnisvaras, siis kontoripindade pärast ta suurt muret ei tunne: kuigi koroonakriis näitas, et kodukontoris saab edukalt töötada, jääb tema hinnangul inimkontakt päriskontoritesse alles. Trend on aga selge: näites Põhja-Itaalia pank kehetestas äsja reegli, et kontoritöötajad võivad kaks päeva nädalas kodunt töötada. «See toob kindlasti kaasa töö efektiivsemaks muutumise,» oli de Silvestri kindel. Tema selja taga paistab aga Colonna kontor, kus inimesed täitsa füüsiliselt tööd teevad.

29.06.2020 01.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto