VÄITLUS ⟩ Kas Eesti haridus on maailma parimate seas?

  • Reps: Eesti kuulumist tippu kinnitavad nii PISA kui ka TALIS-e uuringud.
  • Lillemägi: Tuleb küsida, mis hinnaga PISA tulemused saavutatakse.
  • Reps: 94 protsenti õpetajatest usub, et nad teevad vajalikku tööd.
  • Lillemägi: Vaid veerand õpetajatest tunneb enda tööd väärtustatuna.
Mailis Reps ja Indrek Lillemägi FOTO: Konstantin Sednev/Postimees Grupp/Scanpix/Helen Hunt

Eesti üldharidus on saavutanud PISA testides suurepäraseid tulemusi. Ometi väljendavad paljud hariduseksperdid järjepidevalt rahulolematust. Kas skepsis hariduse suhtes on Eestile iseloomuliku pessimismi väljendus või on selle taga tugev tõestusmaterjal? Väitlevad haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) ja Emili kooli juht Indrek Lillemägi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

MAILIS REPS: Võib uhkusega öelda, et haridus on kindlasti üks Eesti edulugusid. Me oleme maailma absoluutses tipus PISA tulemustes ja paljudes teistes uuringutes. Tase väljendub kutsehariduses, meie õpetajate võimes ennast pidevalt täiendada ja paljus muuski. Kui vaatame hariduspõldu kriisiajal, siis panustasid kõik kogukonnad: lapsevanemad, õpilased, koolid, ja vabatahtlikud – et haridus säilitaks kvaliteedi ja sisu. Gümnaasiumiastmes näeme õpilaste soovi ennast ise rohkem juhtida ja iseseisvalt otsustada. Õpetajad on endasse rohkem uskuma hakanud. TALISe uuringud, mis hindavad õpetajate töörahulolu, näitasid, et kui tavaliselt oli õpetajate enesehinnang 60–70 protsendi juures, oli see viimati juba 94 protsenti.

INDREK LILLEMÄGI: Eesti hariduses on palju tugevusi, ometi ei saa öelda, et Eesti haridussüsteem on maailma parimate seas. Tõepoolest on OECD eestveetava PISA testi tulemused meil maailma tipus, aga PISA tegeleb siiski väga kitsa osaga haridusest. See ütleb väga vähe näiteks väärtuskasvatuse või sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste ning tulevikuoskuste ja kohanemisvõime kohta.

Samuti peab küsima, mis hinnaga me neid PISA tulemusi saavutame. Viimase PISA uuringu järgi puutuvad Eesti õpilased kiusamisega rohkem kokku kui õpilased OECD riikides keskmiselt. Lisaks selgub tulemustest, et Eesti õpilased väärtustavad koostööd vähem ja tunnetavad vähem õpetajate tuge kui nende eakaaslased teistes riikides. Teiseks, ei tohiks anda haridussüsteemile hinnangut ainult oleviku põhjal, sest tugev haridussüsteem on ka jätkusuutlik. Eestis on endiselt väga suur probleem õpetajate järelkasvuga. Lisaks sellele, et EHISe andmetel on meil õpetaja keskmine vanus üks OECD riikide kõrgemaid, katkestab iga neljas alustav õpetaja töö enne teist õppeaastat. Viiendat õppeaastat alustab ainult 50 protsenti uutest tulijatest.

20.06.2020 25.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto