Juhtkiri ⟩ Pidage hoogu!

Liiklusõnnetus Laagna teel. FOTO: Mihkel Maripuu

Suvi algas, 2 + 2 lõppes, õues läks soojaks ja pühad on tulekul. Vallandusid pikalt piiratud liikumine ja sotsiaalne suhtlus, mida on küll vähehaaval püütud avada, tuues kaasa välditavaid ekstsesse.

Pööripäeva nädalavahetuse must kroonika: neli hukkunut ja üle 20 vigastatu. Ööpäevaga 45 joobes juhti, mis on mullusest keskmisest (20) üle kahe korra rohkem. Uudisekünnise ületas isegi öörahu rikkumiste arv. Tänane pühadevaheline päevgi on paljudel vabaks võetud ja jätkub veel pikk nädalavahetus.

Politsei sõnul on tavapärane, et ilusate ilmade saabudes on inimesed altimad kihutama ja alkoholi tarbima. Nad on juunikuud nimetanud lausa joodikute kuuks, kus juuakse rohkem, samas pannakse inimesi ka rohkem puhuma ja statistikas teeb kõver jõnksu üles.

Tavapäraseks ei saa aga nimetada, et liikluses hukkub ühel päeval kolm inimest. Viimati juhtus see paraku tänavu jaanuaris Saaremaal, mullu aga näiteks mitte kordagi. Eriti hullusti riivab see praegu, kus Euroopa Transpordiohutuse Nõukogu meid äsja tunnustas liiklusohutuse arengu eest ehk selle eest, et meie teedel hukkus 2019. aastal «vaid» 52 inimest, mis on siiski poole vähem kui kümme aastat varem. Euroopa Liidu keskmine on 51 liiklussurma miljoni elaniku kohta, samas on Euroopa pikaajaline eesmärk aastaks 2050 jõuda selleni, et keegi enam liikluses elu ei kaotaks. Eesti sai kiita ohutustaristu ja liiklusohutuse planeerimise eest, kitsaskohaks on aga roolikeeraja ise: kiiruse ületamine, joobes liiklemine, kõrvaliste asjadega tegelemine ja turvavarustuse mittekasutamine.

JUHTmõte

Koroonakevad on möödas, ilusad ilmad algasid juba astronoomilise kevade viimastel päevadel ja ees on pidustused. Sellest on pea pilvedes ja meri põlvini, kuid jalad peaksid maas olema.

2

Kuivõrd on korrarikkumised ja nende fataalsed järelmid seotud koroonajärgse eufooriaga, on raske öelda. Midagi tundub selles ikkagi olevat, sest justiitsministeeriumi värske kuritegevuse statistika ülevaade näitas, et ka raskete vägivallakuritegude arv on sel aastal tunduvalt kasvanud: mai lõpu seisuga oli vägivaldselt hukkunud 19 inimest. Sealhulgas nii aasta viie esimese kuu kui eriolukorra vaates kasvas tunduvalt just joobes juhtimine.

Kriminaalses joobes juhtimisi registreeriti jaanuarist maini 1188 (neist eriolukorras 571), mis on viimase nelja aasta kõrgeim tase.

Mullu moodustasid kuritegudest 13 protsenti liikluskuriteod. Kriminaalses joobes juhtide osakaal on vähenenud, ent kasvanud on väärteoga karistatud joobes juhtide arv, kes kipuvad ka kiirust ületama.

Niisiis, pikk koroonakevad on möödas, ilusad ilmad algasid juba astronoomilise kevade viimastel päevadel ja ees on pidustused. Sellest on pea pilvedes ja meri põlvini, kuid jalad peaksid maas olema.

Me läheme võidupühale ja jaanipäevale vastu värskete raskete mälestustega: Saaremaa surmakutsar, Lihula saritulistaja ja äsjase nädalavahetuse must kroonika. See on ränk ja emotsionaalne.

Kui aga võtame korra hoo maha ja mõtleme järele, millist käitumist on tegelikkuses vaja, et oht meist endist ei lähtuks, siis oskame eelseisvatele pidudele minnes paremini hoida nii ennast kui teisi.

Tuntud mõtteviga on soov päästa kogu maailm või vähemalt kogu Eesti. See on aga võimatu ja selle asemel võib võtta eesmärgiks päästa üks või mõned – meie ise ja me lähedased. Kui kriitiline mass nii mõtleb, võib suurem osa juba rahuliku meelega pühi tähistada.

20.06.2020 25.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto