Sisukord
Arvamus
Tänane leht
22.06.2020
Eesti Haigekassa võtab Põlva haigla raviarved luubi alla Must nädalavahetus nõudis liikluses neli inimelu (5) Eesti lühiuudised Joosep Tootsi filmikodu nukker lõpp Stiilne maja neelab suuri summasid GRAAFIK ⟩ Keskerakond ootab rahalaeva (8) Majandus Ootamatu äriedu: Eesti aiamaju tellitakse nii palju, et ei jõua valmis teha Majanduse lühiuudised «Täielik hinnasõda» lubab eurooplastele soodsat reisisuve (1) Euroopa Keskpank annab välja palju raha (7) Välismaa Siberit räsivad enneolematud kuumalained (6) Rassismivastane meeleavaldus külvab Taanis koroonahirmu (11) Leedu «pikk ja nägus» president kaotab toetust Arvamus VÄITLUS ⟩ Kas Eesti haridus on maailma parimate seas? (16) Kaul Nurm: kohustuslikuna ahistav ja vabatahtlikuna mõttetu II pensionisammas (28) Juhtkiri ⟩ Pidage hoogu! (2) Martti Rell: rööv päise päeva ajal, internetiturul (1) Aleksei Lotman: keda grillid jaanipäeval? (3) Andi Hektor: CERN, mu arm (1) Kultuur Šamaan Valeri Vinogradov ajab kurje vaime välja Lexsoul Dancemachine teeb muusikat endasugustele Sport ÜLEVAADE ⟩ Kui raskelt elasid kriisi üle Eesti korvpalliklubid? Spordi lühiuudised ÜLEVAADE ⟩ Millises seisus on Eesti volleklubid suve hakul? Kliima Siberit räsivad enneolematud kuumalained (6) Tartu Vanemuine istutab rahvusliku teatri sünni suurjuubeli puhul tamme (1) Parkimismaja oksjoni võitja loobus (3) Lõuna-Eesti järverandades vohab sinivetikas Tartu lühiuudised Uus peatreener Toomas Kandimaa asub TÜ korvpallimeeskonda taas üles ehitama Heinalapid võivad tuua linnale lisakulutusi (3) Tänavakunstiga kaunistatud maja läheb lammutamisele Sirje Toomla: Sündmus või asi Taavi Vaikjärv: tunnistagem, me ju polnud digiõppeks valmis (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andi Hektor: CERN, mu arm

2 min lugemist
Andi Hektor. FOTO: Erakogu

Eesti ühinemisleping Euroopa tuumauuringute keskusega (CERN) allkirjastati 19. juunil. Šveitsis Genfi eeslinnas tegutsevat osakestefüüsika superlaborit on aastakümneid peetud üheks maailma innovatsioonikeskuseks.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Olen kindel, et meie teadlastel ja ettevõtjatel on sellest palju võita. Kuidas aga seda teha kõige paremini ja kas ka Eestil on midagi CERNile pakkuda?

Mõned faktipudemed CERNi kohta. See asutati 1954 esimese omataolise riikide­ülese uurimiskeskusena maailmas. Lähtuti ideaalist sõjajärgne Euroopa ühendada, aga ka soovist konkureerida USAga. Loodi ju samal ajal Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) jt Lääne-Euroopat ühendavad organisatsioonid. Esialgu asusid ­CERNi katseseadmed Genfis ja teoreetikud Kopenhaagenis, aga 1960. aastateks koondus kõik Genfi. Praegu töötab CERNis üle 2500 teadlase, inseneri ja ametniku. Lisaks neile on veel ligi 15 000 minusugust CERNi «kasutajat», kes käivad seal pisteliselt. Seal käib töö paarisaja eksperimendiga, alates alusfüüsikast kuni meditsiini, tuuma- ja keskkonnafüüsikani välja.

CERNi eesmärk on tipptasemel teadustöö osakestefüüsikas, laiemalt alusfüüsikas. CERNi maine innovatsioonikeskusena tekkis alles 1990. aastatel. Põhjuseks olid kümnend varem algatatud tehnoloogiaprogrammid. Neist on kindlasti kõige tuntum WWW sünnile viinud Tim Berners-Lee tegevus. Aga sellele eelnes väga aktiivne töö interneti selgroo, TCP/IP protokolliga. Selle varju on jäänud mitmed ilusad meditsiini- (ennekõike PET-tehnoloogia vähiuuringutes) ja elektroonikaprojektid. Just CERNis on loodud mitmed elektroonikasüsteemid, mida kasutame tomograafides, ja ka puutetundliku ekraani tehnoloogia pärineb sealtsamast.

20.06.2020 25.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto