/nginx/o/2020/06/22/13169071t1hb864.jpg)
Kes see suvel trenni teha viitsib!? Tahaks hoopis sõpradega hängida ja olla õues, mitte kuskil saalis. Hea uudis on, et kõike kolme saab ühendada, ja pealegi viisil, mis parandab vormi ja tulemusi ning lööb ka motivatsiooni lakke. Kuidas? Kaks head sõpra ja supervinget treenerit Roy Vissers ja Siim Tõemets õpetavad.
Mehed on sotsiaalsete võrgustike loomises naistest märksa nõrgemad. Vahel neil polegi õigeid sõpru – lapsepõlvesemud on kaugeks jäänud, tööl on küll head kolleegid, kes pole aga kuigi lähedased. Trennikaaslased on suurepärane võimalus omad inimesed hankida. Pealegi tekitab paljudes meestes pinget suhtlus, mida ei saada tegevus. Midagi koos tehes, eriti kui see pakub väljakutseid, sujub aga ka suhtlemine ülihästi, ja vennastumine on võimalik täiskasvanutegi puhul.
Roy Vissers ja Siim Tõemets on mõlemad treenerid, kes on minu arvates teiste innustamises lausa maailmameistrid. Lisaks on nad parimad sõbrad. «Kui ma koos Siimuga trenni teen, pingutan kõvasti rohkem kui üksi,» ütleb Roy ja Siim kinnitab sama. Ongi saladuse võti käes: trennisõprus motiveerib. Nüüd saad sinagi seda kasutada!
Alusta arukalt
Roy Vissers on treeninud kogu elu. 18-aastaselt astus spordiakadeemiasse, edasi oli aastaid tegev sõjaväes, hiljem asus tööle treeneri ja personaaltreenerina. Praegu tegutseb Adidases. «Enda jaoks treenin minimaalselt kolm korda nädalas, kuid tavaliselt tuleb ikka neli-viis. Ja ma võin öelda, et koos Siimuga on treening kõvasti tugevam: ajame teineteist hasarti, pingutame palju rohkem.»
Siim Tõemets on samuti eluaeg liikuda armastanud. Kaheksa aastat tegi kergejõustikku, tema alad olid kümnevõistlus ja keskmaajooks. Siis mängis neli aastat jalgpalli, kuni suur vigastus sellele punkti pani. Järgnes fitness ning My Fitnessi personaaltreenerina läheb neljas aasta. Iga nädal teeb mees trenni samuti kolm kuni viis korda.
«Kui tahad vormi parandada, on kolm korda miinimum,» nendib Siim. «Aga ka kaks korda nädalas on parem kui mitte midagi. Ütleme, et kui inimene pole kunagi trenni teinud ja tal on kümme või enam lisakilo, siis kaks treeningut ongi paras. See on kõige tavalisem viga, et hakatakse liiga suure hooga peale!»
«Just! Ära kasvata koormust kohe nullist sajani,» lisab Roy. «Hea vorm on nagu müür, mis tuleb kivihaaval üles ehitada, see võtab aega. Treening on elustiil. Harjuta keha järk-järgult liikumist armastama, siis on sul hea olla ja sa ei jäta järele. Sama lugu on kehakaaluga – keha soovib säilitada massi, millega ta harjunud on. Kui muutus on aeglane, siis tulemus püsib. Kui järsk, siis on keha stressis ja tahab naasta harjumuspärase kaalu juurde.»
Mida treening sulle annab?
«Hea vorm on otsesõnu tervis,» kinnitab Roy. «Mida aastakümme edasi, seda selgemalt sa seda igapäevaelus tunned. Sul on energiat elada ja tegutseda ning haiguste risk langeb mitu korda. Suur osa südame-, veresoonkonna- ja muid tõsiseid haigusi on otseselt seotud liiga vähese liikumisega. Kas sa tahad juba 30-aastasena olla nii kange, et suudad vaid toolilt püsti tõusta? Või 60-aastasena lapselastega kulli mängida?»
«Tegelikult hakkab lihasmass vähenema juba kahekümnendate lõpust,» selgitab Siim. «Kui inimene on täiskasvanud, siis mida aasta edasi, seda enam keha lihasmassi kaotab. «Use it or loose it!» Jõutreening peatab selle protsessi ja ka luutihedus suureneb. Selle kohta öeldakse kompressioonijõud.»
«Treenides on oluline eesmärk,» teab Roy. «Miks sa seda teed? Ja parem on seada väiksemad ja detailsed eesmärgid, kui suured ja segased. Pole mingit mõtet öelda, et tahan kuue kuu pärast kümme kilo vähem kaaluda. Mida see tähendab? See on liiga abstraktne. Võta sihiks treenida sõbraga kolm korda nädalas ja kaotada kahe nädalaga pool kilo. See on selge, mõõdetav ja hoiab eesmärgi selge.»
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg){kind=small}
