Eesti kubiseb lugudest, kuidas laps perele laenutaotlusel takistuseks saab: kui ollakse rase, siis tahab pank, et naine oleks juba sünnitanud. Kui naine on juba sünnitanud, tahetakse näha, et oleks laekunud emapalk. Kui emapalk jookseb, siis eelistaks pank, et naine enne laenutaotlust ikkagi tagasi tööle läheks.
«Lapse sünd on üks mõjuvamaid põhjuseid, miks uue elukoha soetamine vajalik on,» ütles võrdõigusvolinik Liisa Pakosta. «Nii ongi tekkinud absurdne olukord, kus kõige suuremas vajaduses tublid noored pered ei pruugi laenu saada kellegi teise tegematajätmise pärast.»
Talle tundus arusaamatu panga selgitus, et enne lapse sündi laenu ei anta, pärast lapse sündi aga küll. «Konkreetse hinnangu andmiseks peaks teadma kõiki olulisi asjaolusid, ent lapse sünni eel ja järel on pere sissetulek ju ühesugune, nii et ainult lapse sündi tingimuseks pannes võib tõesti tegemist olla diskrimineerimisega raseduse tõttu.»
Lapsevanemate sõnul on aidanud ainult enda kangus: on ähvardatud panka vahetada ja seda ka tehtud, süüdistatud panka diskrimineerimises. Miks neid kaebusi avalikkuse ette rohkem ei pääse? Sedasorti kõnelused toimuvad enamasti kas näost näkku vestlustena või Skype’i või telefoni teel, seega on hiljem sõna sõna vastu ja kaebamine kasutu.
Kuidas arvestatakse emapalka?
Isegi siis, kui laps juba sündinud ja ilusti kodus on, ei pruugi see pangale piisav olla. Indrek Seppo rääkis, kuidas nende perre sündis teine laps sügisel, vanemahüvitis pidi laekuma märtsikuus. Pere hakkas laenu taotlema uue aasta alguses, kuid pank keeldus naise vanemahüvitist arvesse võtmast enne, kui see raha kontole laekunud on. «See oli jabur lugu, seaduse järgi ei saa olla teise lapse vanemahüvitis väiksem kui esimese lapse oma, aga panka seadus ei huvitanud. Saime lõpuks sotsiaalkindlustusametist ennetähtaegselt mingi tõendi.»
On absurdne olukord, kus kõige suuremas vajaduses tublid noored pered ei pruugi laenu saada kellegi teise tegematajätmise pärast.
/nginx/o/2020/06/24/13171901t1h71dc.jpg)
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta
Pangaga kurje kirju vahetanud Seppo meenutab, et probleemiks muutus üllatuslikult ka perele kuuluv, lisatagatisena pangale pakutud korter Tallinnas, mis oli plaanis välja üürida. «Ma saan aru, et nad tahavad näha laekumisi, näiteks üüritulu, aga meil ei võetud seda arvessegi, et plaanisime meile kuuluva südalinnakorteri välja üürida,» imestab ta. «Me oleksime pidanud panga meelest selle kõigepealt välja üürima, ise [väikelastega] üürikorterisse kolima ja alles siis hakkama laenu taotlema.»
Eesti pangad kinnitavad järelepärimise peale, et nemad vaatavad ainult inimeste jätkusuutlikku maksevõimet. Lapsevanemad aga kurdavad, et pankade nõudmised lähevad sellest kaugemale: need pole harvad lood, kus perele on keeldutud kodulaenu andmast, kuigi naine saab vanemahüvitist ning tööandja ootab teda tööle tagasi.
«On soovitatud enne tööle minna,» tõdeb mitu naist kui ühest suust. Samuti kinnitavad pangad ise, et vanemahüvitist, mis laekub seaduse järgi poolteist aastat, ei pruugita üldse täiel määral sissetulekuna arvesse võtta. Soovitakse kinnitust lasteaiakoha olemasolu kohta ja korra on nõutud mehelt tööandja kinnitust selle kohta, et ta saaks vajadusel kodukontoris töötada.
