Laenu küsiv rase naine mõjub pankadele kui punane lipp

  • Eesti pangad kinnitavad, et vaatavad vaid inimeste jätkusuutlikku maksevõimet.
  • Lapsevanemad kurdavad, et pankade nõudmised lähevad sellest kaugemale.
  • Rahvastikuminister Riina Solman leiab, et selline olukord on lubamatu.
Eestist leiab hulga näiteid, kuidas rasedatele pangalaenu saamisel takistusi tehakse, pankade sõnul see päris nii pole. FOTO: Katie Collins/pa/Scanpix

Pangad kinnitavad kui ühest suust, et laps pole laenusaamisel takistuseks, kuid Eesti inimeste lood näitavad midagi muud: internetifoorumid on täis lugusid naistelt, kes oma rasedust veel notariski varjata püüdsid, sest kartsid, et muidu ei anna pank äkki laenu. Oma nime all ei soovinud enamik lapsevanemaid teemat kommenteerida – ehk läheb tulevikus veel laenu tarvis.

Eesti kubiseb lugudest, kuidas laps perele laenutaotlusel takistuseks saab: kui ollakse rase, siis tahab pank, et naine oleks juba sünnitanud. Kui naine on juba sünnitanud, tahetakse näha, et oleks laekunud emapalk. Kui emapalk jookseb, siis eelistaks pank, et naine enne laenutaotlust ikkagi tagasi tööle läheks.

     FOTO: Pm

«Lapse sünd on üks mõjuvamaid põhjuseid, miks uue elukoha soetamine vajalik on,» ütles võrdõigusvolinik Liisa Pakosta. «Nii ongi tekkinud absurdne olukord, kus kõige suuremas vajaduses tublid noored pered ei pruugi laenu saada kellegi teise tegematajätmise pärast.»

Talle tundus arusaamatu panga selgitus, et enne lapse sündi laenu ei anta, pärast lapse sündi aga küll. «Konkreetse hinnangu andmiseks peaks teadma kõiki olulisi asjaolusid, ent lapse sünni eel ja järel on pere sissetulek ju ühesugune, nii et ainult lapse sündi tingimuseks pannes võib tõesti tegemist olla diskrimineerimisega raseduse tõttu.»

Lapsevanemate sõnul on aidanud ainult enda kangus: on ähvardatud panka vahetada ja seda ka tehtud, süüdistatud panka diskrimineerimises. Miks neid kaebusi avalikkuse ette rohkem ei pääse? Sedasorti kõnelused toimuvad enamasti kas näost näkku vestlustena või Skype’i või telefoni teel, seega on hiljem sõna sõna vastu ja kaebamine kasutu.

Kuidas arvestatakse emapalka?

Isegi siis, kui laps juba sündinud ja ilusti kodus on, ei pruugi see pangale piisav olla. Indrek Seppo rääkis, kuidas nende perre sündis teine laps sügisel, vanemahüvitis pidi laekuma märtsikuus. Pere hakkas laenu taotlema uue aasta alguses, kuid pank keeldus naise vanemahüvitist arvesse võtmast enne, kui see raha kontole laekunud on. «See oli jabur lugu, seaduse järgi ei saa olla teise lapse vanemahüvitis väiksem kui esimese lapse oma, aga panka seadus ei huvitanud. Saime lõpuks sotsiaalkindlustusametist ennetähtaegselt mingi tõendi.»

On absurdne olukord, kus kõige suuremas vajaduses tublid noored pered ei pruugi laenu saada kellegi teise tegematajätmise pärast.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta

9

Pangaga kurje kirju vahetanud Seppo meenutab, et probleemiks muutus üllatuslikult ka perele kuuluv, lisatagatisena pangale pakutud korter Tallinnas, mis oli plaanis välja üürida. «Ma saan aru, et nad tahavad näha laekumisi, näiteks üüritulu, aga meil ei võetud seda arvessegi, et plaanisime meile kuuluva südalinnakorteri välja üürida,» imestab ta. «Me oleksime pidanud panga meelest selle kõigepealt välja üürima, ise [väikelastega] üürikorterisse kolima ja alles siis hakkama laenu taotlema.»

Eesti pangad kinnitavad järelepärimise peale, et nemad vaatavad ainult inimeste jätkusuutlikku maksevõimet. Lapsevanemad aga kurdavad, et pankade nõudmised lähevad sellest kaugemale: need pole harvad lood, kus perele on keeldutud kodulaenu andmast, kuigi naine saab vanemahüvitist ning tööandja ootab teda tööle tagasi.

«On soovitatud enne tööle minna,» tõdeb mitu naist kui ühest suust. Samuti kinnitavad pangad ise, et vanemahüvitist, mis laekub seaduse järgi poolteist aastat, ei pruugita üldse täiel määral sissetulekuna arvesse võtta. Soovitakse kinnitust lasteaiakoha olemasolu kohta ja korra on nõutud mehelt tööandja kinnitust selle kohta, et ta saaks vajadusel kodukontoris töötada.

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) leiab, et selline olukord on lubamatu. «Mõistan loomulikult pankade muret laenajate töökohtade ja sissetuleku pärast, sest kellel pole sissetulekut, see ei suuda ka laene tagasi maksta, kuid näen, et olukorras, kus kodulaen võetakse aastakümneteks, ei saa selle põhjendusega riskianalüüse koostada ja laenutaotlejale lisatingimusi luua,» ütles Solman. Tema sõnul pole mõeldav, et fertiilses eas naised või isapuhkusel mehed kodulaenu võtta ei saa või saavad seda teistest karmimatel tingimustel.

Pangad: takistust pole, aga...

LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel kinnitas, et lapseootus ei ole LHV jaoks laenu taotlemisel kindlasti kuidagi takistuseks. «Sageli ei pruugi me teadagi, et pereema on lapseootel, sest LHVs toimub suur osa laenu taotlemise ja väljastamise protsessidest interneti teel klientidega kohtumata,» ütles Vatsel. «Olukordi võib olla erinevaid, kuid nagu laenude puhul ikka, on määravaks pere jätkusuutlik sissetulek. Kui emapalk juba laekub ning klient kinnitab, et töökoht on alles ja emapuhkuse lõppedes plaan tagasi minna, pole see kuidagi takistuseks.»

Sama kinnitab ka Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma, kelle sõnul vaatab pank laenusoovija puhul kolme asja. «Laenu väljastamisel peame mõistma laenusoovija sissetulekuid ja maksevõimet, eelkõige seepärast, et hinnata, kas võetav laenukohustus on jõukohane. Vanemahüvitise võtame sissetulekuna arvesse, kui laenusoovijal on olnud töökoht ning vanemahüvitise suurus on kooskõlas eelnevalt saadud töötasuga. Vanemahüvitise laekumise ajal laenu taotledes on oluline teada laenusoovija plaane – kas ta soovib naasta samale kohale või on tal plaanid muutunud,» ütles Pärgma.

SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu soovis rõhutada, et lapseootus ja lapsehoolduspuhkus ei pruugi olla laenu võtmist piiravad tegurid. «Küll aga peame laenuandjana ka sellises olukorras hindama laenutaotleja maksevõimet vastutustundliku laenamise põhimõtetest lähtuvalt ning veenduma laenutaotleja sissetuleku regulaarsuses ja jätkusuutlikkuses,» lisas ta. «Lapseootel või lapsehoolduspuhkusel viibivate laenutaotlejate puhul võib tulevase sissetuleku suuruse ja selle jätkusuutlikkusse hindamine olla kohati aga keeruline.»

Vanemahüvitise võtame sissetulekuna arvesse, kui laenusoovijal on olnud töökoht ning vanemahüvitise suurus on kooskõlas eelnevalt saadud töötasuga.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma

9

Kui laps on juba sündinud, siis saab pank küll vanemahüvitist kuni sajaprotsendiliselt sissetulekuna arvesse võtta – aga ei pruugi. «See, kas ja millises ulatuses vanemahüvitist täpsemalt maksevõimes arvestame, sõltub juba konkreetsest kaasusest,» ütles Tammearu.

Kuna lapsehoolduspuhkus võib kesta kuni kolm aastat, aga vanemahüvitist makstakse poolteist aastat, tahab pank teada, kas naine plaanib uuesti tööle minna. «Kui pärast vanemahüvitise lõppemist ei ole tööle naasmine mingil põhjusel võimalik – näiteks lapsele ei ole lasteaiakohta –, siis võib see osutuda laenu väljastamisel piiravaks teguriks, sest laenuandja jaoks suureneb vanemahüvitise lõppedes maksevõime vähenemise risk. Sellises olukorras oleme palunud laenutaotlejal pöörduda projekti menetlemiseks meie poole uuesti pärast tööle naasmist.»

Kas see on diskrimineerimine?

Kui finantspoolel on lapsevanemad pealtnäha kõik õigesti teinud – kogunud sissemakseks raha, hankinud tagatise, leidnud stabiilse töökoha –, aga väikelapse tõttu seatakse neile lisatingimusi, siis kas see on diskrimineerimine? Võrdõigusvolinik Pakosta nentis, et sellele küsimusele üheselt vastata ei saa.

«Soolise diskrimineerimise üks alaliike on diskrimineerimine raseduse ja lapsevanemaks olemise tõttu,» märkis Pakosta. Ta lisas, et samas peavad pangad järgima vastutustundliku laenamise reegleid ehk olema kindlad, et pere suudab laenu tasuda ega pea laenuga ostetud kodust sundmüügi tõttu välja kolima. Seega vaatab pank ka ülalpeetavate arvu ja sedagi, kas peres töötavad mõlemad täiskasvanud.

«Kolm aastat tagasi uurisin juhtumit, kus pank oli keeldunud vanemahüvitise saamise tõttu perele laenu andmast, ehkki teine samaväärse sissetulekuga pere sai laenu,» rääkis Pakosta. «Pank põhjendas erisust statistikaga, tuues välja selle, et mitte kõik vanemad ei saa lapse pooleteiseaastaseks saamisel kohe tööle minna, kuna puudub lasteaiakoht.»

See tähendab, et suure tõenäosusega võib perel tekkida periood, kus vanemahüvitis on lõppenud, ent tööle naasta ei saa, ja nii pole ka sissetulekut. «Sellises laenuolukorras annaks sama tulemuse panga jaoks näiteks see, kui omavalitsus annab kinnituskirja, et tagab seadusjärgselt lasteaiakoha ja vanem saab pärast vanemahüvitise lõppu tööle asuda,» pakkus Pakosta välja. «Sellisel juhul oleks laenust keeldumine tõesti diskrimineerimine.»

Finantsinspektsioon: pangad peavad järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet

Eraldi regulatsiooni rasedatele, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olijatele kehtestatud ei ole, kuid pankadel on seadusest tulenev kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et enne laenulepingu sõlmimist tuleb neil koguda ja analüüsida teavet, mis võimaldab hinnata, kas laenuvõtja on võimeline laenu lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (nn krediidivõimelisuse hindamine). See kohustus tuleneb nii krediidiasutuste seadusest, krediidiandjate- ja vahendajate seadusest kui ka võlaõigusseadusest.

Krediidivõimelisuse hindamisel peab pank võtma arvesse kõik teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada laenuvõtja võimet laen tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Hindamisel tuleb arvestada laenuvõtja varalise seisu, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja lepingust tingitud rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõjuga. Seega tuleb selgitada välja ja hinnata võimalikke ettenähtavaid muudatusi laenutaotleja sissetulekutes.

Seda, kas anda laenu või mitte, otsustab iga pank iga üksikjuhtumi põhiselt, kuid oluline on, et pank võib laenulepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on veendunud, et laenuvõtja on võimeline kohustusi täitma.

Seotud lood
22.06.2020 26.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto