Riigi kriisireserv võtab kuju

4 min lugemist
Koroonakriisi ajal anti appi võetud inimestele piiride sulgemiseks ja saartel liikumispiirangu kehtestamiseks väljaõpe kahe päevaga. Pildil piirikontroll Ikla ­piiripunktis. FOTO: Eero Vabamägi

Kriisireservi eelnõu jõudis kooskõlastusringile. «Valdkonna vajadused ja poliitiline tahe langesid ­väga hästi ­kokku,» ütles siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisreguleerimise asekantsler Viola Murd.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mis on kriisireservi idee ja eesmärk?

Kriisireservi eesmärk on, et oleksime riigina võimelised kiiresti ja otsustavalt tegutsema olukordades, mil võivad viivituse või vähese reageerimise korral olla rasked tagajärjed. Need olukorrad on õnneks harvad, kuid peame oma võimekuse ette üles ehitama ja selleks nutikaid lahendusi otsima.

Ideaalmaailmas võiks ju tahta, et meil oleks piisavalt suur riigiaparaat politsei ja teiste jõududega, kuid seda ei ole ning ehk polegi mõistlik pidada palgal inimesi, keda läheb loodetavasti vaja väga harva. Valmisolekuks vajaduse korral reageerida tuleb luua võimalused reservina. Näiteks kaitseväel on see taustajõud Kaitseliit, päästeametil vabatahtlikud päästjad, politsei- ja piirivalveametil kriiside lahendamise võimekusega abipolitseinikud.

25.06.2020 27.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto