Sisukord
Arvamus
Postimees
26.06.2020
Eesti President avas kooseluseaduse teema (2) Eesti lühiuudised Riigi kriisireserv võtab kuju (2) Tagaajajal on valida kehva ja halva vahel (14) Esimesi metsmaasikaid müüdi 20 euroga kilost (6) Miniatuurne barokk-Narva istutati nõukaaega Rahapesutõkestamise puudused tõid SEB pangale miljonitrahvi Majandus Majanduse lühiuudised Teemandiäri jooksis koroonakriisis täielikult kinni (1) Välismaa Covid-19 levib Ameerikas kulutulena (19) Välismaa lühiuudised Kosovo liidrile esitatud sõjakuritegude süüdistus nurjas kõnelused Serbiaga Duda sai Trumpilt valimispäevaks toetust Arvamus Mart Hiob: käpardlik Rail Baltic (29) Riina Solman: kõikjal Eestis olgu elu (4) Sergei Metlev: koloniaalminevik (16) Teet Korsten: Narva semiootika Juhtkiri: lennuk tulgu seekord varem (2) Marko Mihkelson: Putini plaan kujutab Balti riikidele ohtu (58) Kultuur Kristiina Ehin: eestlastele omases murelikkuses on midagi eepilist ja poeetilist (3) Vaade Raplast Kristiina Ehini janule Sport Tolmoff võitis «hobimängijana» magusa kulla Emotsionaalne Nool on õppinud vaikima Tartu Tartu linna päeval voogab tähelepanu keskmesse Emajõgi Peeter Olesk: pooleliolevad asjad Erle Nõmm: kodulinna üle küll uhke, aga… (1) Koroonakartuses pole Tartusse pandud avalikke joogikraane Tagaajamistel jäävad politseile vaid kehvad ja halvad valikud Tartu lühiuudised Kui õmblusmasin rikki läheb, on tegijal vesi ahjus (2) Sangari maja kõrgeimal korrusel vuhisevad driftirattad Sulasest kasvas helde annetaja (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marko Mihkelson: Putini plaan kujutab Balti riikidele ohtu

6 min lugemist
Marko Mihkelson. FOTO: Konstantin Sednev

Praegu maailmas kujunenud ja Moskvale näiliselt soodne olukord on tõukamas Putinit ohtliku avantüüri poole. Mis on nüüd varasemaga võrreldes nii erinev, et me peaksime olema tavapärasemast ettevaatlikumad, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson (Reformierakond).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Venemaa president Vladimir Putin on rebinud viimasedki saladuskatted oma ammuselt plaanilt saavutada maailma jõujoonte ümberjagamine viisil, mis võimaldaks tal Vene keisri Peeter I (kelle portree on Putini töökabinetis aukohal) järglasena taastada Vene impeerium ja kasvatada ühes sellega riigi globaalset mõju. Selle eesmärgi nimel on Kremlis tegutsetud sisuliselt Nõukogude Liidu lagunemisest saati, kuid just praegu maailmas kujunenud ja Moskvale näiliselt soodne olukord on tõukamas Putinit väga ohtliku avantüüri poole. Balti riigid koos liitlastega peaksid lähematel kuudel suhetes Venemaaga arvestama võimaliku ohtliku turbulentsiga.

Esmapilgul võib see tunduda asjatu ärevuse tekitamisena, sest Putin on varemgi lääne vastu kanget sõnavara kasutanud, Nõukogude Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks nimetanud ning Venemaa naabreid alavääristanud. Pealegi on Vene-Ukraina suhted juba kuuendat aastat enam kui turbulentsed ning ka Balti riikide okupeerimist ei ole ei Putin ega tema eelkäijad kunagi tunnistanud. Mis on siis nüüd kõige varasemaga võrreldes nii erinev, et me peaksime olema tavapärasemast ettevaatlikumad?

Võimalike järgnevate arengute mõistmiseks on vaja omavahel kokku viia nii rahvusvaheline olukord kui ka Putini riigisisesed sammud. Alustagem analüüsi sellest, et Venemaa on muutmas oma põhiseadust ja see avaldab otsest mõju lähitulevikule. 1. juulil toimuval referendumil kiidavad Venemaa kodanikud vajaliku häälteenamusega heaks konstitutsiooni uue redaktsiooni, mis ühest küljest põlistab Putini presidendiametisse kuni tema surmani ning teisalt võtab maha kõik tõkked Venemaa piiride ja mõju laiendamiseks.

25.06.2020 27.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto