Sisukord
Välismaa
Tänane leht
29.06.2020
Eesti Eesti lühiuudised EKRE sihib nüüd peaministritooli (32) Üle Eesti liikus salapärane radioaktiivne pilv (22) Rahvaloenduse meetod selgub sügisel (1) Maasikatalud kutsuvad appi saaki päästma (19) Talu, kus korjatakse maasikaid oma raha eest (1) Majandus Väikepruulide ja õlletöösturite vahelt jooksis läbi must kass (5) Majanduse lühiuudised Endine USA merejalaväelane teeb Eestis kanepiõliäri Maailma suurfirmad keeravad järjepanu Facebookile selja (14) Välismaa PÕHJALA VAADE ⟩ Poliitikute kemplemine kõigutab rootslaste usaldust (6) Välismaa lühiuudised Trump tõrjub jutte Kremli ja Talibani sobingust Afganistanis (3) Koroonanakkusjuhtude arv maailmas ületas 10 miljoni piiri Saksa eurosaadik: Saksamaa võiks ELi eesistujana Eesti nõu kuulata Hispaania uus viiruspuhang ähvardab rändavaid hooajatöölisi (1) Arvamus Juhtkiri ⟩ EKRE jätkab pereteatrina (48) Kommentaar ⟩ Aimar Altosaar: naudime Balti mulli (1) Maarja Vaino: tänapäeva šigaljovlus (24) Aleksei Jevgrafov: Ida-Virumaad üleöö roheliseks ei võõpa (3) Hendrik Voll: tööturu signaalid (1) Tiit Kerem: odava töö hind (1) Tarmo Pikner: Ameerikale järele Kultuur Raamist väljas. Kas on olemas rassistlikku kunsti? (30) Kultuuri lühiuudised Veepüstolitega trikoovooru vastu Sport Adamo: kaheksast rallist piisaks täisväärtuslikuks hooajaks Viimased pingutused ja WRC-etapp võib jõuda Eestisse (1) Kergejõustikuliit püüab Audenteses muutuste tuules uut süsteemi juurutada Tartu Urmas Klaas: Tartu – linn inimeste jaoks Surmalõks piiritajatele (4) Siiri Laidla: ideaalmaastik Tabivere hooldekodu läheb kinni küsimusega, kas võinuks teha teisiti Suvel pakub toitlustaja peredele tasuta suppi Tartu lühiuudised (1) Veevärk sulges rikutud puhasti tõttu keemiatehase kanalisatsiooni (1) Värvitud Tartu Linnamatk põrgupalavuses sillast sillani Meelelahutus Koomiks Sudoku

Saksa eurosaadik: Saksamaa võiks ELi eesistujana Eesti nõu kuulata

6 min lugemist
  • Pandeemia näitas, et EL pole ajakriitilistes olukordades võimekas tegutseja.
  • ELi institutsioonid tuleb muuta tõsiseltvõetavamaks, leiab Saksa eurosaadik.
  • Toetuste jagamisel ei tohiks keskenduda sellele, milline riik enim raha saab.
  • Raha tuleks eraldada kõikide eurooplaste heaolu parandavatele projektidele.
Kui 2007. aastal oli Saksamaa Euroopa Liidu eesistumise ajal põhifookus ülemaailmsel majanduskriisil, siis nüüd võetakse kantsler Angela Merkeli juhtimisel eesistumine üle koroonakriisi kõrghetkel.  FOTO: KAY NIETFELD/AFP/Scanpix

Pandeemia põhjustatud kriisist väljatulekust ja rahaeraldistest rääkides ei peaks keskenduma mitte niivõrd sellele, kui palju ja millistele riikidele raha antakse, vaid millele seda kulutatakse, ütles usutluses Postimehele Saksamaa eurosaadik Sven Simon. Kesksed märksõnad peaks seejuures olema digiteerimine, vesinikutehnoloogia, tehisintellekt ja 5G.

Pandeemia põhjustatud kriisist väljatulekust ja rahaeraldistest rääkides ei peaks keskenduma mitte niivõrd sellele, kui palju ja millistele riikidele raha antakse, vaid millele seda kulutatakse, ütles usutluses Postimehele Saksamaa eurosaadik Sven Simon. Kesksed märksõnad peaks seejuures olema digiteerimine, vesinikutehnoloogia, tehisintellekt ja 5G.

Ühtlasi leiab Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli parteikaaslane Kristlik-Demokraatlikus Liidus (CDU), et alates juulist, mil Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks saab Saksamaa, oleks Berliinil mõistlik vähemalt ühes valdkonnas kuulata Eestit.

Seda, et Euroopa Liidu (EL) eesistumise võtab praeguse tõsise kriisi ajal üle Saksamaa, on peetud äärmiselt õnnelikuks juhuseks. Kas te usute, et Saksamaa on rohkem võimeline ühendust kriisist välja juhtima, kui oleks mõni teine liikmesriik?

Saksamaa valitsus on koroonakriisis riigisiseselt rakendanud vähemalt mõningaid õigeid meetmeid, aga ma ei oska öelda, kas Saksamaa algavat eesistumist võib pidada vedamiseks ja õnnelikuks juhuseks. Ent selge on, et ootused Saksamaa eesistumisele on väga kõrged, ja ma kardan, et selle lõpus saabub teatud pettumus, sest räägime vaid kuuest kuust.

Olen üldiselt seda meelt, et kuuekuine eesistumisperiood tuleks üle vaadata, sest vähemalt mulle tundub, et need eesistumised pole kunagi kuigi edukad.

Sest periood on lihtsalt liiga lühike, et midagi tõesti ära teha?

Täpselt, väga lühike.

 

Saksamaa eurosaadik Sven Simon.  FOTO: Euroopa Parlament

Sven Simon

  • Sündinud 9. oktoobril 1978 Saksamaal Wetzlaris.
  • Õigusteaduste professor, õpetanud nii Marburgi ülikoolis, Berliini Vabas ülikoolis kui ka USAs Wisconsini ülikoolis.
  • Kuulub alates 2000. aastast Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU), aastal 2006 valiti Gießeni kohalikku parlamenti.
  • Kandideeris 2019. aastal Euroopa Parlamenti Hesseni liidumaa CDU esikandidaadina, kuulub CDU ridades Euroopa Parlamendi paremtsentristlikku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni.

Ent mida te siiski Saksamaa eesistumiselt ootate?

Kahtlemata on selle eesistumise peamine fookus koroonaviirusest põhjustatud kriisil ja sellest väljatulekul. Minu meelest peaks eesistumise ajal püüdlema kolme eesmärgi poole.

Esimene on majanduse kiire taastamine ja taaskäivitamisfondi käikulaskmine. Seejärel tuleb turul taastada nõudlus ja pakkumine. Nõudluse poolel tähendab see leibkondade ja ettevõtete valduses olevate vabade ressursside suurendamist valitsuste sekkumise abil. Pakkumise elavdamiseks tuleb Schengeni ala kooskõlastatult taasavada ja taastada kaupade, teenuste ning tööjõu vaba liikumine.

Selle elluviimine on tõsine väljakutse seoses koroonaviiruse võimaliku teise lainega ja ma loodan, et Saksamaa eesistumise ajal valmistutakse teise laine stsenaariumiks aktiivselt. Euroopa-sisene kaubandus ei tohi uuesti kokku kukkuda, vastasel juhul muutub meie majanduslik olukord halvast veelgi halvemaks.

Teine peamine murepunkt on finantsstabiilsus. Pandeemia halvendas eelarve olukorda mõnes lõunapoolses liikmesriigis, eriti Itaalias, ja see on euro stabiilsuse seisukohast kõige suurem mure.

Praegu on EL ebaefektiivne, kui tegeleda tuleb kiireloomuliste ja suure ajasurvega kriisisidega.

Ma ootan, et Saksamaa eesistumise ajal pannakse paika ambitsioonikad pikaajalised eelarvestrateegiad, mis annaks mittejätkusuutliku võlatasemega liikmesriikidele võimaluse minna edasi. See on oluline tagamaks meie ühise valuuta tugevust. Tuleb meeles pidada, et lihtsalt toetusi laiali jagades ei lahendata probleeme, sest see loob hoopis uusi sõltuvusi.

Kolmandaks annab Saksamaa eesistumine võimaluse mõelda ELi pikaajalisele poliitilisele vastupidavusele ja ühenduse reformimisele, sest nägime väga selgelt, kuidas Euroopa poliitilised institutsioonid pandeemia ajal hakkama said.

Saksamaa, Portugali ja Sloveenia eesistumise ühisprogrammis mainitakse selgesõnaliselt Euroopa tuleviku konverentsi. See foorum pakub meile võimaluse arutada mainitud küsimusi sügavuti. Ma ootan, et Saksamaa eesistumine viiks institutsionaalse reformi ja senisest efektiivsema ühenduse kujundamise teemat jõuliselt edasi.

Ühenduse tulevik on tõsine küsimus, sest pandeemia puhkedes nägime, kuidas liikmesriigid sulgesid riigipiire üksteisega läbi rääkimata ja solidaarsust nappis. Ent kas jutt ühenduse reformimisest tõesti sobib praegusesse tõsise kriisi hetke?

Jah, igal juhul. Pandeemia ajal sai selgeks, et praegu on EL ebaefektiivne, kui tegeleda tuleb kiireloomuliste ja suure ajasurvega kriisisidega. See annab hoogu euroskeptitsismile ja õõnestab ELi tõsiselt võetavust – nägime seda näiteks kriisi alguses Itaalias.

Arvan, et tehti mitmeid vigu, nii sümboolseid vigu kui ka vigu kommunikatsioonis. Näiteks veetis komisjoni president [Ursula von der Leyen] kogu aja Brüsselis, kuigi oleks pidanud minema Itaaliasse, kui selleks oli õige aeg.

Üldises plaanis usun, et peaksime muutma ELi institutsioone nii, et nad oleksid senisest võimekamad tegutsema. See eeldab struktuurseid reforme, näiteks ühehäälsuse kaotamist ülemkogul ning parlamendi mõju suurendamist seadusloome ja eelarve üle. Oluline on ka valijatesse puutuv. Tugevam ja senisest efektiivsem EL on võimalik, kui inimesed tunnevad, et nende europarlamendi valimistel antav hääl tõesti muudab midagi.

Saksamaa eurosaadiku Sven Simoni arvates on praegu esitatud ELi taastumiskava suur puudujääk see, et tegemist on vana tüüpi eraldiste programmiga, kus raha läheb liikmesriikidele ilma, et sel oleks tõeline mõju tulevikule. FOTO: FOTO: Michel Christen/Euroopa Paralament

Millist tulemust ennustate taaskäivitamisfondi aruteludele? Kas peale jääb kokkuhoidliku neliku soov jagada abi tagastamatute toetuste asemel laenudena või teiste, nende seas Saksamaa ettepanek eraldada nii laene kui ka toetusi?

Usun, et saame näha kompromissi nende kahe suuna vahel. Minu silmis pole tähtis niivõrd see, kui palju raha eraldatakse ja kulutatakse, kuivõrd see, et kulutataks õigel viisil.

«Järgmise põlvkonna ELi» taastumiskava, mille käis välja komisjon, vajab minu arvates põhjalikku ülevaatamist, et see seaks prioriteediks investeeringud innovatsiooni ja taristusse ega keskenduks lihtsalt vahendite ümberjagamisele. Samuti ei tohi taaskäivitamisfondi näha kui hoiupõrsast, millega täita liikmesriikide eelarveauke.

Taastumiskava suur puudujääk on see, et tegemist oleks vana tüüpi eraldiste programmiga, millega raha läheb liikmesriikidele, ilma et sel rahal oleks tõelist mõju tulevikule.

Minu arvates tuleks palju rohkem keskenduda projektidele, mis on kasulikud Euroopa ja eurooplaste tulevikule tervikuna. Vähem tuleks keskenduda sellele, milline liikmesriik saab ELilt kõige rohkem raha. Praegu paistab arutelu olevat keskendunud just viimasele ja ma olen selles väga pettunud.

Arutelud on rahvuslikud ja piirid lähevad mööda liikmesriikide delegatsioone. See aga on kaotatud võimalus, sest kulutame nii palju raha, EL võtab suure laenu, mille tagasimaksmine võtab aastakümneid, ja ma ei näe tulevikuprojekte, ELi-üleseid ühiseid projekte.

Märksõnad peaksid olema digiteerimine, vesinikutehnoloogia, tehisintellekt, 5G. On hädavajalik, et EL oleks konkurentsivõimeline tulevikutehnoloogiate ja -tööstuse valdkonnas. Ainus võimalus Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale näiteks digiteerumises kannule jõuda on koordineeritud lähenemine, mida juhiks EL kõikides liikmesriikides.

Näiteks Eesti e-riik võib olla eeskuju paljudele ELi liikmesriikidele. Saksamaa eesistumise ajal oleks seega tark tegu selles küsimuses Eestit kuulata.

Lisaks taaskäivitamisfondile on päevakorras ka ELi pikaajaline eelarve. Kas Saksamaa eesistumise ajal võiks toimuda läbimurre pikalt arutlusel olnud küsimuses – ELi toetuste sidumine õigusriigi põhimõtete järgimisega?

Ma kahtlen, et see praegu saavutatakse, sest kõigil on mõtetes viirusekriis. Ühtlasi tuleks eelarve ja õigusriigi põhimõtete järgimise sidumisele leida taibukas lahendus. Ma ei ole veendunud, et pikas perspektiivis aitaks lihtsalt see, kui liikmeriigid poliitilisele otsusele tuginedes rahaeraldistest ilma jätta.

Pigem võiks praegu keskenduda kontrolli parandamisele ELi rahaeraldiste kasutamise üle. Samuti tasuks mõelda variandile, et EL ei eralda raha liikmesriikide valitsusele, vaid kohalikele omavalitsustele ehk EL suunaks raha otse kohalikele kogukondadele.

Kas koroonakriisi lahendamise kõrval jagub Saksamaal eesistumise ajal tähelepanu veel mõnele teemale?

Saksamaa algses plaanis oli palju ideid, näiteks ELi suhted Hiinaga, mis on väga tähtis, aga kahjuks jääb ära sügiseks plaanitud kohtumine Leipzigis. Isegi kui see veebi vahendusel korraldatakse, pole see päris see.

Teine teema on Euroopa roll maailmas ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Loomulikult on üks teemadest migratsioon, mis endiselt on probleem ja millele on vaja leida üleeuroopaline lahendus. Ja viimaks muidugi ka Brexit ja Suurbritanniaga võimalikult lähedase tulevikusuhte saavutamine.

Saksa konservatiivide juht europarlamendis: meie eelis on Angela Merkel

Daniel Caspary  FOTO: Fabry

Juulis ELi nõukogu eesistujaks saava Saksamaa eeliseks paljude teiste liikmesriikide ees praegusel kriisiajal peetakse tõsiasja, et riigil on eesistumistega omajagu kogemust. Muu hulgas oli Saksamaa ELi eesistuja 2007. aastal, mil hoogu kogus ülemaailmne majanduskriis. Nagu nüüd nii ka siis juhtis Saksamaad liidukantsler Angela Merkel.

«Merkel on üks tugevamaid riigijuhte Euroopas, tal on palju kogemusi ja ta naudib Saksamaal praegu suurt rahva toetust,» märkis Saksamaa eurosaadik Daniel Caspary, kui loetles Saksamaa tugevusi eesistumise eel.

«Merkelil on alati huvi tuua kokku ELi suured ja väikesed, põhja- ja lõunapoolsed ning ida- ja läänepoolsed liikmesriigid,» lisas Euroopa Parlamendis Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) gruppi juhtiv Caspary vestluses Postimehega.

Kõneldes oma ootustest algavale eesistumisele, leidis Caspary, et rahul võib olla siis, kui koroonakriisi lahendamise kõrval suudetaks saavutada kiire läbimurre ka ELi pikaajalises eelarves ja Brexiti küsimuses. Siiski on mõistetav, et põhifookus on viirusekriisil ja taaskäivitamisfondil.

«Oluline on, et taaskäivitamisfondist rääkides ei arutataks vaid seda, milline riik kui palju raha saab, vaid juba praegu tuleb mõelda, kuidas ühenduse võetav laen tagasi makstakse,» märkis Caspary ja rõhutas, et taaskäivitamisfondiga ei tohi liikmesriigid täita tühje auke riiklikes eelarvetes, vaid raha tuleb investeerida tulevikku.

Seotud lood
27.06.2020 30.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto