Hendrik Voll: tööturu signaalid

Lõpetaja korralik palk on ka ülikooli vastutus, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Kui rahareformiga 28 aastat tagasi Eesti kroon kehtestati, oli keskmine palk 549 krooni, nüüdses vääringus 35 eurot kuus. Mullu küündis Eesti keskmine palk 1407 euroni ja kuigi suure osa sellest kasvust on hinnatõus ära söönud, on meie elujärg tundmatuseni muutunud.

Tööviljakuse suurenemine on teinud võimalikuks palga ja muude sissetulekute kasvu – oleme töö tootlikkuselt jõudnud pea 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Ka edasine majanduslik edenemine on võimalik vaid tööviljakust kasvatades – see on meie peamine majanduspoliitiline eesmärk.

Tööviljakus ja palk on omavahel otseselt seotud – hea töö on väärt head palka ja korraliku palga eest on õigus oodata ka tulemuslikku tööd, ning turumajanduses on palk inimese töö väärtuse mõõt. Viljakast tööst jätkub nii palkadeks kui ka maksudeks ja ettevõtluse kasumiks.

Tööviljakuse oluline komponent on inimese haridus – mitte pelgalt akadeemilised, vaid ka töömaailma nõudmistele vastavad teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud, mistõttu on haridusel ja haridusasutustel võtmeroll tööviljakuse kasvatamisel. Kui lõpetajad on tööturul nõutud ja hästi tasustatud, edeneb jõudsalt ka Eesti majandus.