Rahvaloenduse meetod selgub sügisel

Rahvaloenduse projektijuht Svetlana Raudonen. Foto: Madis Veltman

Arutelud rahvaloenduse metoodika üle on kestnud pikka aega. Statistikaameti eksperdid pooldavad üleminekut registripõhisele loendusele, kuid mitmed rahvastikuteadlased ja poliitikud on pidanud vajalikuks klassikalist näost näkku lausküsitlust. Raha on olemas kombineeritud loenduseks, st registripõhise loenduse täiendamiseks saab küsitleda piiratud hulka inimesi. Svetlana Raudonen on kogenud riigiametnik ja töötanud viimati kuus aastat Brüsselis Eesti tolliatašeena. Aasta alguses sai temast statistikaameti rahvaloenduse projektijuht.

Olite kuus aastat Brüsselis, mida te sellest ajast uuele tööle kaasa võtate?

Euroopas töötades ning institutsioonidega koostööd tehes õppisin tundma eri riikide inimesi ja töökultuuri. Eestisse tagasi tulles pidin harjuma taas siinsete oludega. Lühidalt tähendab see, et lubadustest ja kellaaegadest peetakse kinni ning töö ajal tehakse tööd. Igal pool Euroopas pole meie Skandinaavia töökultuur üldse tavapärane.

Rahvaloendused on olnud kui suured kampaaniad, millesse kaasatakse palju lepingulisi töötajaid. Kõik nad tuleb leida ja välja õpetada. Mis eelseisva rahvaloenduse juures teistmoodi on?

Meie jaoks on oluline see, kas me suudame viia rahvaloenduse läbiviimise järgmisele tasemele: võtame registritest nii palju andmeid kui vähegi võimalik. Järgmisele tasemele viimine ei ole aga nii lihtne.